Merko Ehituse tulemused: üks silm naerab, teine nutab

Merko Ehitus. Foto: Tairo Lutter

Merko Ehituse müügitulu oli esimeses kvartalis 68,4 miljonit ja puhaskasum kolm miljonit eurot. Kolme kuu käive kasvas aastaga 14 protsenti ning puhaskasum langes 11 protsenti.

Merko Ehituse juhtkonna hinnangul on olukord ehitusturul ning kinnisvaraarenduses jätkuvalt äärmiselt keeruline seoses globaalsete tarneahelate probleemidega ja hüppelise materjalide hinnatõusuga. Eelmisel aastal toimunud ehituse sisendite kiirele hinnatõusule lisandus Ukraina sõja ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju ning hinnašokk. Tegu on ettenägematute asjaoludega, mille mõju ehituslepingute täitmisele alles selgub. Praeguses olukorras on kõigi ehituse osaliste, sealhulgas tellijate koostöö lahenduste leidmisel väga tähtis.

Korteriturul on uute korterite pakkumine juba mõnda aega olnud langustrendis, samas on korterite hinnad kiiresti kasvanud tulenevalt ehitushindade tõusust. Ukraina sõja mõju on neid arenguid veelgi võimendanud. Kiirenev inflatsioon vähendab ühelt poolt ostujõudu, ent teisalt toetab kodu soetamist ja investeerimist kinnisvarasse neile, kellel on vabu vahendeid ja laenuvõimekust. Juhtkonna sõnul on Merko eesmärk jätkuvalt pakkuda kvaliteetset toodet ja teenust selliste investeeringute võimaldamiseks.

Merko andis esimeses kvartalis ostjatele üle 126 korterit ja ühe äripinna, enamik tänavu üleantavatest korteritest valmib teisel poolaastal. Kvartali lõpus oli kolmes Balti riigis ehituses ligi 1700 korterit, mis valmivad 2022. ja 2023. aastal. Valmis ehitatud korteritest on müümata üksikud ning üle poole ehituses olevatest on kaetud eelmüügilepingutega. Suuremad korteriarendusprojektid olid Noblessneri, Uus-Veerenni, Odra, Metsatuka ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs ja Mežpilsēta Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.

Kuigi vajadus uute hoonete ja rajatiste järele püsib, siis kohanemine ehitushindade kiire kasvuga võtab aega ning osa plaanitud investeeringuid pannakse ootele. Samuti ei ole ehitusettevõtted praeguses olukorras sageli valmis sõlmima pikaaegseid fikseeritud hinnaga lepinguid. Uute tarneahelate väljakujunemine võtab aega ning on ebaselge, millal ja millistel hinnatasemetel teatav stabiliseerumine võiks toimuda. Eelistatud on tellijad, kes on valmis ehitusettevõttele pakkuma paindlikkust sisendhindade kallinemise katmisel, seadma fookuse ehitatava objekti funktsionaalsusele ning tähtajalisele valmimisele, mitte üksnes maksumuse minimaalsel tasemel hoidmisele.

Tänavu esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted ehituslepinguid 171 miljoni euro väärtuses, millest suurim oli üle 100-miljonilise maksumusega Arteri kvartali ehitusleping Tallinnas. Tellijatega sõlmitud ehituslepingute jääk kasvas kvartali lõpuks 376 miljoni euroni ning portfellist kolmveerandi moodustasid erasektori tellimused. Esimeses kvartalis suurendas Merko oma osalust võrguehitusettevõttes AS Connecto Eesti seniselt 35 protsendilt 50 protsendile.

2022. aasta esimeses kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Tallinna muusika- ja balletikool, Püha Johannese kool ja Arteri kvartal ning Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõikude rajamine. Lätis olid töös Orkla vahvli- ja küpsisetehas, GUSTAVSi ärikeskus, Elemental Skanste büroohooned ning NATO rajatised Ādažis, Kauguris linnapark ja noortemaja, Leedus mitme tuulepargi taristurajatised, autohoolduskeskus Vilniuses ja Continental Automotive tootmishoone Kaunases.