Eesti suudab kodumaise gaasiga katta suure osa oma vajadustest

Koksveres asuv Siimani biometaanijaam, mis toodab biometaani lehmade lägast, silost ja sõnnikust. Foto: Elmo Riig

Eesti suudab toota suure osa ehk viiendiku siin tarbitava gaasi vajadusest, ütles OÜ Estonia juht Jaanus Marrandi.

«Meil on võimekus toota biogaasi koguses üks terawatt-tund (TWh) ehk ligi viiendik Eesti praegusest vajadusest ja seejuures saaks kasu sellest kogu Eesti,» kinnitas Marrandi Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskirjas.

Praegune Eesti aastane gaasi tarbimisvajadus on viis TWh.

Energiapotentsiaal olemas

Marrandi tõi välja, et ühe kilogrammi piima tootmisel moodustub kõigist kasvuhoonegaasidest üle 40% metaani. «Kliimamuutustega võitlemisel on ilmselge vajadus leida võimalusi kasvuhoonegaaside heitme vähendamiseks,» kinnitas Marrandi.

Loomakasvatuses ja põllumajanduses tervikuna tekkivate kasvuhoonegaaside ehk metaani kinnipüüdmine ja selle kasutamine meie majanduses on selleks väga hea võimalus.

Võrreldav LNG kogusega

«Teema on aktuaalne juba seetõttu, et gaasihinnad on oluliselt tõusnud ja me soovime saavutada sõltumatust Vene gaasist ning leida alternatiivseid lahendusi,» rääkis Marrandi.

«Kui me räägime, et LNG-terminali kaudu võiks Eestisse laevaga tuua gaasi ühe TWh jagu, siis on hinnatud, et sama suure koguse biometaani on Eestis võimalik toota loomasõnnikust ning kasutada sealjuures muidki bioloogilisi jäätmeid, alates rohusilost kuni toidujäätmeteni,» lisas ta.