/nginx/o/2022/04/12/14481423t1h8ed7.jpg)
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles meremajanduse ümarlaua avasõnas, et riik ületas välismaalaste seaduse vastuvõtmisega ning praegu riigikogu menetluses oleva laevade infosüsteemiga järgmise tõkke Eesti lipu kvaliteetsemaks ja laevade registreerimiseks atraktiivsemaks muutmisel.
Aasa sõnul alustas riik laevade Eesti lipu alla tagasi toomisega paar aastat tagasi. «Teadsime juba toona, et tegu ei ole lihtsa protsessiga, vaid maratoniga,» nentis minister pressiteates.
Meremajanduse ümarlaual arutasid merendusega seotud ettevõtjad, ühendused, merendusentusiastid ja riigi esindajad lisaks laevade Eesti lipu alla toomise projektile välismaalaste seaduse, merendusvaldkonna tööjõuturu, meretuuleparkide, ent ka sanktsioonide üle.
«Möödunud nädalal tõusis meedias esile erinevate metoodikatega koostatud andmestikke, mis kujutasid Eesti sadamates ja merel toimuvat kui nafta impordi suurenemist. Samal ajal tegime väljavõtte riiklikust elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmebaasist, mis näitas, et reaalsus on teine. Mahud on pigem kukkunud või jäänud samaks,» ütles meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand pressiteate vahendusel.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni (LTA) juhatuse esimehe Andres Valgeristi sõnul kinnitavad ümarlaual tutvustatud statistikat ka LTA liikmed ja Alexela.
«Ühtlasi peame järgmistes sanktsioonides jälgima, et saavutaksime soovitud mõju: panna Venemaa ebamugavasse olukorda. Seni kuni pole Euroopa Liidu üleselt nafta embargot, ei tooks eraldi riiklikult naftatoodete keelamine sanktsioneeritavale ehk Venemaale paraku mingit mõju. Meie pole nafta lõpptarbijad ning kaup jõuab kohale transiidis läbi teiste riikide sadamate ja Eesti riigi tulu väheneb,» rääkis Valgerist.
Andmete erinevus ajakirjandusest läbi käinud tabelite ja riikliku statistika vahel võib olla majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel tingitud valitud metoodikast, kus kokku on liidetud nii sisenevad kui ka väljuvad kogused. Samas tuleb eristada Venemaalt viimase kuu jooksul Eestisse toodud ja Eestist väljaläinud koguseid.
«Eestisse toodud kogused on üldjoontes vähenenud, mistõttu saab järeldada, et Eestist väljaläinud kogused on varud, mis on siia tarnitud enne sõda, ja piiranguid. Sarnast olukorda oleme näinud Venemaa kaupade müügiga poodides – laovarud müüakse maha,» selgitas Läänerand.
Lisaks tegid ümarlaual ettekanded Saare Wind Energy meretuuleparkide arendamise plaanidest, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing ülevaate ühingu tegemistest ja ettepanekutest meremajanduse arenguks, Tallink tööjõu väljakutsetest, Revali Merekool Ukraina meremeeste koolitamisest ja toetamisest ning Ulla Pirita Tapaninen Soome merenduse arengusuundadest ja Eesti võimalustest.
Meremajanduse ümarlaud on meremajanduse asekantsleri algatatud koostööformaat, et üheskoos leida ja välja pakkuda lahendusi Eesti meremajanduse arenguks ning konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku merendussektori tagamiseks. Kvartaalsetel kohtumistel saavad merenduse erinevad osalised astuda edasiviivasse arutellu, toetada üksteist igapäevatöös ning strateegiliste dokumentide loomisel, tutvustada ning tuvastada vajalikke õigusloomemuudatusi.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)