Pühapäeval käivitunud torujuhe Leedu ja Poola vahel võib vähendada gaasitarneid Eestisse

Leedu-Poola gaasitoru GIPLi ehitus mullu kevadel. Foto: Erikas Ovčarenko

1. mail käivitus Leedut ja Poolat ühendav GIPLi torujuhe, mis tugevdab küll piirkonna energiasõltumatust, kuid kuna tarned liiguvad esialgu peamiselt Poola-suunal, siis see võib Eesti Gaasi hinnangul tekitada defitsiiti Balti riikides.

Poola ja Leedu vahel avatud 508 km pikkune GIPLi ühendus integreerib Balti riigid ja Soome Euroopa gaasivõrguga. See samm tugevdab piirkonna energiasõltumatust ja suurendab Klaipėda LNG terminali kasutusvõimalusi.

Eesti Gaasi juhatuse esimehe Margus Kaasiku sõnul on GIPLi avamine Balti ja Soome piirkonna gaasitarbijale ja -müüjale pikas perspektiivis hea uudis ja seda eelkõige energiajulgeoleku ja tarnekindluse seisukohalt, kuna sisuliselt tähendab Poola-Leedu toruühenduse avamine meile Euroopa ühtse gaasiringlusega liitumist. «Gaasimüüjale annab see veel täiendavad võimalusi – Eesti Gaas on laienemas Poola turule,» märkis Kaasik.

Samas on tema hinnangul kaks väga otähtsat momenti. «Vähemalt esialgu hakkab gaas uue ühenduse kaudu meie piirkonnast pigem välja liikuma ning gaasi defitsiit Balti riikides suureneb,» arvas Kaasik. «Teiseks ei ole GIPLi mõju kuidagi võrreldav Paldiski LNG terminali projektiga, mis meile ka tegeliku energiajulgeoleku tagaks, lisaks majandusele konkurentsivõime ja piirkonnas energiaeelised.»

Ta lisas, et igal juhul oleks hea, kui sarnaseid konkreetseid ettevõtmisi, nagu Poola GIPLi avamine, toimuks ka meile lähemal. «Täiendavat kindlust ootab Eesti gaasiklient, laiemalt kogu ettevõtlus ja energiamajanduse vaates üha enam poolsaareks kujunev Balti piirkond,» rääkis Kaasik. «Lähikuudel puudub põhjus muretsemiseks – oleme sõlminud lepinguid uute tarnijatega ja kogunud varusid. Pikaaegse töötava lahenduseni jõuame aga vaid siis, kui meil õnnestub ühtsesse meeskonda koondada kõik meie riigis olevad vastavad energeetika- ja merendusalased teadmised, olemasolevad võimalused ja rahvusvahelised kontaktid.»

Aprilli teises pooles toimunud GIPLi torujuhtme kaks ülekandevõimsuse oksjonit näitasid huvi selle kasutamise vastu. Esimesel oksjonil 19. aprillil müüdi Leedu poole väiksem võimsus, teisel 27. aprillil toimunud oksjonil aga juba kolmandik GIPLi tehnilisest võimsusest Poola suunas. Edaspidi hakkavad võimsusoksjonid toimuma iga päev.

«Praegu saadetakse gaasi Poolasse, kuid olenevalt turu vajadustest hakkab see toimuma mõlemas suunas,» ütles Leedu maagaasi ülekandeoperaatori Amber Gridi tegevjuht Nemunas Biknius. «Omades võimalust importida ja eksportida gaasi GIPLi ühenduse kaudu, on Leedu ja Poola suurendanud mitte ainult enda, vaid ka Balti riikide ja Soome kui regiooni energiajulgeolekut, mis on praegustes geopoliitilistes tingimustes eriti oluline. Usaldusväärne infrastruktuur katkematuks energiavahetuseks on piirkonna majanduskasvu võtmeküsimus.»

Järgmise viie kuu jooksul jõuab gaasi transportimise võimsus Leedust Poolasse 217 000 kuupmeetrini tunnis ehk 2,4 gigavatt-tunnini. See vastab 1,9 miljardi kuupmeetrini ehk 21 teravatt-tunnini aastas. Gaasi transpordivõimsus Poolast Leetu on 230 000 m3/h ehk 2,6 GWh/h. See vastab 2 miljardile kuupmeetrile ehk umbes 22 TWh aastas.

GIPLi ühenduse rajamine on suurim investeering Leedu gaasiülekandesüsteemi arendamisse pärast riigi taasiseseisvumist. Projekti maksumus oli ligikaudu 500 miljonit eurot, millest umbes 60 protsenti andis Euroopa Komisjon. Projekti rahastamisse on panustanud ka Läti ja Eesti gaasiettevõtjad.