Põhjala pruulikoda murdis tagasi plusspoolele

Põhjala pruulikoja mullune uuendus - purgiliin. Foto: Arno Mikkor/Põhjala

Põhjala pruulikoja müügitulu kasvas tugeva ekspordi ning lager-õllede müüginumbrite toel mullu 4,6 miljoni euroni ning majandusaasta lõpetati kasumiga.

Võrreldes eelneva aastaga kasvas Põhjala käive enam kui 20 protsenti. Ettevõtte finantskulude ja kulumieelne kasum (EBITDA) jõudis nende tegutsemisajaloo kõrgeima, 519 000 euroni, puhaskasum oli 44 000 eurot. Koroonakriisist tugevalt mõjutatud 2020. aastal kujunes Põhjala pruulikoja puhaskahjumiks 370 000 ning ärikahjumiks 67 000 eurot.

Põhjala pruulikoja tegevjuhi Ivar Ausi sõnul suutsid nad olenemata muutlikust pandeemia- ja majandusolukorrast kasvatada senist ekspordimahtu pea 30 protsenti ning tuua edukalt müügile uusi tooteid.

«Möödunud aasta oli olenemata kasvust keeruline. Olime sunnitud laveerima muutlike Covid-piirangute ja toorme hinnatõusudega, samuti ei läinud joogitööstusest mööda energiakandjate hinna tõus,» kommenteeris Aus. 

Põhjala heale tulemusele aitas Ausi hinnangul kaasa möödunud kevadine investeering uude purgiliini, mis tõi õlletootjale uue pakendivõimaluse, stabiliseeris ja pakkus uusi võimalusi eksporditurgudel.

Rohkem kaupa läheb välja

Eelmisel aastal eksportis Põhjala 65 protsenti toodangust. Peamisteks välisturgudeks olid Holland, Soome, Prantsusmaa, Hiina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid.

«Põhjala on suurima ekspordimahuga Eesti kapitalil põhinev õlletootja, mistõttu peame ennast justkui Eesti õlle saadikuteks maailmas – Põhjala pruulikojal on mitmes riigis oma esindus- või n-ö ambassador-baarid ja -restoranid, mis lisaks Eesti õlle pakkumisele räägivad kliendile Eestist kui õllepruulimistraditsioonidega maast,» ütles Aus. 

Ausi sõnul on eksportturgudel populaarsemad just Põhjala tumedad õlled ja barrel-aged ehk vaadilaagerdatud õlled, samuti hapuõlu. 2021. aastal eksportis Põhjala kokku 0,6 miljonit liitrit õlut.

Tegevjuht märkis, et ka koduturul kasvas huvi käsitööõllede vastu eelmisel aastal ning õlletootja eesmärk siseneda jõuliselt laagriõllede sektorisse sai edukalt täidetud. Samuti meeldivad kohalikele tarbijatele Ausi sõnul IPAd ja hapuõlled ning kategooria kasvu on märgata ka madala alkoholisisaldusega ja mittealkohoolstete õllede puhul.

«Üha enam jaekaubanduskette, baari- ja restoranipidajaid on mõistnud, et ainult masstoote pakkumisega kliendi ootusi ei rahulda ja sortimenti on täiendatud väiketootjate õlledega. Mitmed väiketootjad, sealhulgas Põhjala pruulikoda, kasvatasid oma mahte eelmisel aastal märgatavalt. Põhjala puhul oli kasv enam kui 30%,» kommenteeris Aus.

Sel aastal tahab Põhjala keskenduda senisest rohkem koduturule. «Plaanis on investeerida jaekaubandusse ja suurendada tootmismahtu, peagi lisandub Põhjala brändi alla ka uus õllebaar Telliskivi loomelinnakus,» avas pruulikoja juht ettevõtte lähiplaane.

Õlletrendid 2022

Põhjala pruulikoja peapruulmeistri Chris Pilkingtoni sõnul koguvad käsitöö- ja eriõllede seas viimasel ajal populaarsust hägused ja väga humalased IPAd. Samuti katsetavad paljud pruulikojad hapuõlledega, mis lubab olla koostisosadega loominguline.

«Erinevate puu- ja köögiviljade ning metsasaaduste (sh puukoore või metsataimede) kasutamine õlles loob uue maitseelamuse ja pakub avastamisrõõmu. Teisalt on märgata tagasitulekut juurte juurde ja «õllemaitselise õlu» renessanssi. Selle trendi võitjaks osutuvad need pruulikojad, kes neljast baastoorainest – vesi, linnased, humal ja pärm – suudavad pruulida meeldejääva õlle,» ütles Pilkington.

Pruulmeister tõdeb, et ka õllespektri «pehmem» ots ehk mittealkohoolsed ja madala alkoholisisaldusega õllestiilid on üha populaarsemad. «Inimesed teevad teadliku otsuse tarbida vähem alkoholi, kuid ei soovi maitses järeleandmisi teha, mistõttu on alkoholivabade ja madala alkoholisisaldusega õllede proovimiseks väga põnev aeg.»