Swedbank: suur osa pangas hoiustatud rahast kuulub pensionäridele

Inflatsioon lööb raha ostujõudu Foto: Reuters/ScanPix

Eesti inimeste pangaarvetel ei ole kunagi olnud nii palju raha kui praegu. Eesti Panga andmetel ületas 2021. aasta teises pooles hoiuste maht esimest korda 11 miljardi euro piiri, kasvades aastaga 17 protsenti. Paraku jaotub säästude kasv ebaühtlaselt. Swedbanki andmetel elab koguni 68 protsenti inimestest jätkuvalt palgapäevast palgapäevani, kirjutab Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

Eesti elanike hoiuste statistikat lähemalt vaadates on positiivne trend, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga on vähemalt ühe kuupalga ulatuses sääste omavate klientide hulk kasvanud 27 protsendilt 32 protsendini.

Hoiustavate inimeste arv on võrreldes möödunud aastaga seega mõnevõrra paranenud ja see on kahtlemata hea uudis, kuid me ei saa üle ega ümber nukrast asjaolust, et enamikul inimestel puudub säästupuhver. Balti riikide võrdluses oleme isegi küllaltki heas seisus, kuid Põhjamaades on inimestel rohkem sääste ja need jaotuvad võrdsemalt.

Kellel siis on kõige enam säästupuhvrit?

Ilmselt ei ole üllatav, et hoiuste summad suurenevad vanusega ning rohkem on raha hoiukontodel kõrgema haridusega ning suuremat palka teenivatel inimestel. Näiteks Swedbankis hoiustatud deposiitidest kuulub 43 protsenti 60–75aastastele inimestele, seevastu vaid 10 protsenti 25–35aastastele.

Suured käärid on täheldatavad ka haridustaseme lõikes, kus deposiitidest 51 protsenti kuulub kõrgharidusega inimestele ja vaid 3 protsenti põhiharidusega inimestele.

Kuigi säästmine ja hoiuste suurendamine muutub eriti tähtsaks praeguse kiire hinnatõusu ajal. Inflatsioonilises keskkonnas on raha väärtuse vähenemine kõigile ebameeldiv, kuid enim mõjutab see ilma säästudeta inimeste toimetulekut – eriti olukorras, kui palgad ei kasva kõigi jaoks samas tempos.

Arvestades olukorda on kahtlemata hea otsus suveperioodil säästa, et olla valmis sügiseks, kui Ukraina-Venemaa sõja järelmõjud jõuavad rohkem majandusse. Oodata on nii toiduainete kui energia hindade kasvu, mis mõjutavad enim inimesi, kellel on keskmisest väiksem sissetulek ja kel on kogunenud ka vähem sääste.

Erinevalt levinud eksiarvamusest ei ole säästmine võimalik vaid kõrgema sissetulekuga inimestel. Ka Swedbanki statistika näitab, et keskmisest palgast väiksema sissetuleku korral on võimalik tekitada aja jooksul arvestatav puhver ootamatuteks kuludeks. Kõige tähtsam on järjekindlus, et iga kuu kasvõi esialgu väikseid summasid kõrvale pannes tekitada endale mõnekuulise palga ulatuses nn meelerahufond. Sama oluline on kaasata lapsed pere eelarve arutellu. Rahatarkust tuleb hakata lastele õpetama varajasest east, mitte alles siis, kui noor astub ellu.

Kui mõnekuuline säästupuhver on tagatud, alles siis võib mõelda ka juba selle peale, kuidas inflatsiooni tingimustes hoiustel seisva raha väärtust püüda säilitada ja kasvatada. Praegu on näiteks Swedbanki klientidel hoiustena arveldusarvetel seismas üle 4,4 miljardi euro, millest kindlasti osa puhul võiks kaaluda seda paigutada hoopis III pensionisambasse või leida võimalikke riske hoolikalt kaaludes mõni muu investeerimisvõimalus.