N, 2.02.2023

EL vaeb vastust Venemaa energiaähvardustele

EL vaeb vastust Venemaa energiaähvardustele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Gazpromi poolt opereeritav Slavjanskaja jaam, mis pidi olema Nord Stream 2 gaasijuhtme alguspunktiks.
Gazpromi poolt opereeritav Slavjanskaja jaam, mis pidi olema Nord Stream 2 gaasijuhtme alguspunktiks. Foto: Peter Kovalev

Euroopa Liidu ministrid arutasid esmaspäeval variante, kuidas vastata Venemaa otsusele peatada gaasitarned Poolale ja Bulgaariale, ning vaagisid plaane võimalikuks naftaembargoks, millega karistada Moskvat sissetungi eest Ukrainasse.

Energiaministrid ühenduse 27 liikmesriigist koordineerisid ühiseid samme vastuseks sellele, mida Brüssel on nimetanud Kremli «väljapressimistaktikaks» ja lääneriikide pantvangis hoidmiseks, ähvardades lõpetada nende energiaga varustamise.

EL teeb ettepaneku loobuda Vene naftatoodete sisseostust järk-järgult, planeerides seda oma uude sanktsioonidepaketti Moskvale seoses Vene üksuste sissetungiga Ukrainasse. Liikmesriikidele sanktsioonide mustandit ette valmistav Euroopa Komisjon tegeles diplomaatide sõnul pühapäeval veel tekstiga, mis võib hääletuseni jõuda kõige varem kolmapäeval.

Poola keskkonnaminister Anna Moskwa.
Poola keskkonnaminister Anna Moskwa. Foto: JOHN THYS/AFP/scanpix

«Me toetame täielikke sanktsioone kõigile Venemaa fossiilkütustele,» ütles Poola keskkonnaminister Anna Moskwa. «Meil on juba kivisüsi, nüüd on aeg nafta käes.»

Ent Poola kuulub oma seisukohtadega pigem ägedamalt reageerivate riikide hulka. Teised, nagu näiteks Saksamaa, on ettevaatlikud, hoiatades ränkade hoopide eest majandusele, mida võib endaga kaasa tuua üleüldine Vene energia keelustamine.

Esmaspäevaselt kohtumiselt ei ole oodata naftaembargot.

Diplomaadid ja Euroopa Komisjoni eksperdid püüavad jätkuvalt koostada kuuenda sanktsioonipaketi mustandit.

Ministrid aga seevastu arutasid tehnilisi viise, kuidas oma majandusi Vene energiakandjatest lahti haakida. Samuti oli arutlusel toetus riikidele, mis on endale tõmmanud Kremli raevu, näiteks Bulgaaria ja Poola, millele Moskva lõpetas läinud nädalal gaasitarned.

Vene president Vladimir Putin on nõudnud, et kõik «ebasõbralikud riigid» – ja siia hulka on arvatud eranditult kõik EL-i liikmesriigid - tasuksid Moskvale gaasitarnete eest rublades. Ent Varssavi ja Sofia keeldusid joonelt sellest ettepanekust.

Sedaviisi talitades deponeeriksid lääneriikide kliendid eurod või dollarid panka, mida juhib Venemaa riiklik gaasihiid Gazprom, et need seal rubladeks konverteeritaks ja edasi juba teisele Gazprombanki kontole liiguks.

Euroopa Komisjoni kohaselt võib selline käik minna vastuollu Euroopa Liidu sanktsioonidega Venemaale. Ent Saksamaa ja Austria on olnud võrdlemisi ettevaatlikud Kremli maksetingimuste sirgjoonelise tagasilükkamise osas.

Saksa majandusasjade ja kliimaminister Robert Habeck ütles, et Berliin järgib EL-i üldist seisukohta antud küsimuses, isegi kui see tähendaks tugevat lööki oma majandusele.

Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson.
Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson. Foto: JULIEN WARNAND

Euroopa energiavoliniku Kadri Simsoni sõnul näitab Venemaa otsus peatada kahe EL-i liikmesriigi tarned vaid seda, et Moskva ei ole «usaldusväärne varustaja». Simson eitas Venemaa väiteid, nagu oleksid mõned EL-i liikmesriigid soostunud Moskvale tasuma gaasitarnete eest rublades.

Pühapäeval ütlesid mitme riigi diplomaadid AFP-le, et komisjonis jututeemaks võetud niinimetatud naftakeeld on võimalik Saksamaa pöördelise otsuse tõttu. Varem seisis Berliin sellele vastu, nähes meetmes liiga suurt kahju tekitavat ja tõenäoliselt Saksamaa majandust osaliselt ja ajutiselt halvavat sammu.

Kahtlejate rahustamiseks teeb komisjon ettepaneku loobuda Vene naftatoodetest järk-järgult järgmise kuue kuni kaheksa kuu jooksul, et anda riikidele võimalus oma varusid asendada erinevate uute allikate või kandjatega, ütlesid allikad.

Keelu heakskiitmine – mis nõuab liikmesriikide üksmeelset toetust –, seisab aga silmitsi võimalike vastutöötavate jõududega. Nimelt võib eeldada, et Ungari asub ettepanekut jõuliselt vastustama, kuna riik on ühest küljest tugevalt sõltuv Vene naftast ning Budapesti parempoolsel valitsusel on tihedad sidemed Kremliga.

Ent teisedki riigid muretsevad selle pärast, et naftakeeld kergitaks Ukraina sõja tõttu niigi juba kõrgele tõusnud hindu veelgi, mis tabaksid valusaimalt tarbijaid näiteks bensiinijaamas kütuse eest makstes.

Ühe tundmatuks jääda soovinud ametniku sõnul peavad riigid olema väga tähelepanelikud turu reaktsioonide suhtes. «Lahendused on olemas ja lõpuks me sinna ka jõuame, ent peame tegutsema suure ettevaatusega,» ütles ta.

Samas mustandit ette valmistades pidas Euroopa Komisjon nädalavahetusel arutelusid kõige enam muret tundvate liikmesriikidega, aga samuti Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja ka Ühendriikidega, mis on väljendanud kahtlust EL-i naftakeelu mõistlikkuse üle.

USA rahandusminister Janet Yellen hoiatas eelmisel nädalal, et keeld võiks hoopis anda tagasilöögi, sest «intuitsiooniga vastuollu minnes» võib sel olla «väga vähe negatiivset mõju Venemaale», kuna kõrgem hind allesjäänud ekspordimahule võiks tühistada osaliselt meetme soovitud mõju.

Diplomaatide sõnul võtab kuues sanktsioonidelaine sihikule ka riigi suurima panga, Sberbanki, mis lülitatakse välja rahvusvahelisest Swift-maksete võrgust, ütlesid diplomaadid.

Sanktsioonide eesmärk on lasta Venemaa finantsidel kokku kuivada, et Moskva ei saaks rahastada oma agressioonisõda Ukrainas. Venemaa ekspordib kaks kolmandikku oma naftast Euroopa Liitu.

EL on juba kehtestanud keelu Vene kivisöe sisseostule, ent Poola ja Baltimaad on kutsunud üles kehtestama ka naftaembargot.

Gaasitarned Venemaalt jäävad paketis puutumata, kuid Vene maagaasist tohutus sõltuvuses olev Saksamaa lubas end 2024. aastaks sellest allikast lahti haakida.

Märksõnad
Tagasi üles