Hinnad kerkivad nagu metsikutel üheksakümnendatel: tõstavad ka need, kellel põhjust ei ole

Üldisest hinnatõusust jäävad peaaegu puutumata poekettide omatooted, sest neid hangitakse pikaajaliste lepingutega ja suurtes kogustes. Foto: Marko Saarm/Sakala

Eurostati eelhinnangu järgi kiirenes Eesti aastainflatsioon aprillis 19 protsendini. Viimati oli meil hinnatõus niivõrd kiire 1996. aasta kevadel. Eesti aprilli hinnatõus oli ka euroala suurim, kus keskmiselt tõusid hinnad «kõigest» 7,5 protsenti.

Hinnataset kergitavad peamiselt energia ja toit, mille osakaal ostukorvis on Eestis suurem kui euroalal tervikuna ja seetõttu on meil hinnatõus kiirem. «Elektri hind on kasvanud 25 eurolt peaaegu 150 euroni megavatt-tunni eest ühe aastaga. Nafta maailmaturuhinnad on kasvanud peaaegu kaks korda ja euro on aastaga kaotanud viiendiku oma väärtusest. Need kõik panustavad olulisel määral Eesti hinnatõusu,» märkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Uusküla sõnul on Eesti ostukorvis toiduainete ja mittealkohoolsete jookide, eluasemekulutuste ja kütuste osakaalud paljudest riikidest märksa suuremad. «Toiduainete osatähtsus on meil 21 protsenti euroala 16,5 protsendi kõrval ehk peaaegu kolmandiku suurem.»