Mitte ainult Venemaa - ka Hiina panustab maailma hinnatõusu kolme sammuga mehiselt

Sead Hiinas. Foto: Scanpix/ Reuters! Aly Song

Venemaa on Ukraina sõja alustamisega tekitanud toidukriisi ning tõstnud energiahinnad taevasse, kuid ka Hiina on kolmes vallas astunud samme, mis maailmas inflatsiooni suurenevad, selgub USA mõttekoja, Petersoni rahvusvahelise majandusinstituudi raportist.

«Venemaa Ukraina sõjal on kogu piirkonnale karm mõju,» tõdesid instituudi analüütikud Chad Brown ja Yilin Wang. «Samuti on Venemaa tekitanud globaalse toidukriisi, sest on blokeerinud vajalike väetiste ekspordi ning hävitanud Ukraina Aafrika ning Lähis-Ida leivaaida rolli,» vahendab populaarne USA investorite kanal CNBC mõttekoja analüüsi. 

Kuid lisaks sellele on üleilmsele toidujulgeolekule veel üks risk, tõdesid nad. Nimelt toob analüüs välja Hiina kahele peamisele toorainele kehtestatud piirangud ning tariifid: need on väetised ning sealiha.

Kuigi Hiina mõju laieneb toiduvaldkonnast kaugemale. Maailma üks suuremaid terasetootjaid on ka sellele toorainee piirangud seadnud.

Analüütikute sõnu on Hiinaga see probleem, et suurriik käitub oma turu kaitsel nii nagu oleks tegemist väikeriigiga. Ja riigi otsustel on kodus soovitud tulemus, näiteks tööstustele kulude vähendamine. Kuid Hiina valib sageli tee, mis lahendab kohalikud probleemid nende kulude teiste riikide kanda jätmisega.

Väetised

Väetiste hinnad hakkasid nii Hiinas kui mujal maailmas suure nõudluse ning kõrgete energiahindade tõttu tõusma eelmisel aastal. Kuid Venemaa sõda Ukrainas on hinnad veelgi kõrgemale tõstnud.

Mullu juulis käskisid võimud suurematel Hiina firmadel väetiste ekspordi peatada, et kodumaist turgu toetada. Kuna hind jätkuvalt tõusis, piirasid võimud eksporti veelgi. Ja nii on väetiste hind kohalikul turul isegi langenud, samas kui mujal maailmas on hinnad aasta varasemaga võrreldes enam kui kahekordistunud, tõdes mõttekoda.

Üleilmsest väetiste ekspordist moodustavad Hiina fosfaadid 24 protsenti ning lämmastikväetised 13 protsenti. Ning mõttekoja analüütikud tõdesid, et Hiina otsus väetised maailmaturult eemaldada lükkas probleemi teiste riikide kaela.

Kui väetisi on vähem, suudetakse kasvatada vähem toitu ning kõik see langes halvimale võimalikule ajale, sest Venemaa Ukraina sõda juba annab maailma toiduga varustatusele suure hoobi. Venemaa ning Ukraina on nisu, odra, maisi ning päevalilleõli suurimad eksportijad.

«Praeguses kriitilises seisus peaks Hiina tegema rohkem, mitte vähem, et võimalikku humanitaarkatastroofi vältida,» märkisid analüütikud.

Teras

Terase hinnad nii Hiinas kui mujal maailmas on viimasel paaril aastal tõusnud, sest Hiina teatas jalajälje vähendamise eesmärgil tootmise vähendamisest.

Et riigis kerkivaid hindu ohjeldada, seadsid võimud ekspordipiirangud ning suurendasid makse viiele terasetootele. Selle asata märtsiks olid Hiina terasehinnad 5 protsenti madalamad kui enne piirangute kehtestamist.

«Kuidas sarnaselt väetistega, tuli ka siin langus ülejäänud maailma arvelt, sest väljaspool Hiinat jäid hinnad kõrgeks,» märkisid analüütikud.

Sealiha

Sealiha hind maailmas kerkis 2018. aastal, kui toona poole sealiha pakkumist tootnud Hiina sai hoobi seakatkust. Loomad tuli hävitada ning selle tulemusena kerkis Hiina sealiha hind 2019. aasta teiseks poleks enam kui kahekordseks. Järgnes 25-protsendiline maailmaturu hinnatõus, sest Hiina importis rohkem sealiga ning tõmbas pakkumise turult ära.

«Hiina vähendas kodust hinnasurvet impordiga ning need meetmed mõjutsid kogu maailma,» tõdesid analüütikud.

Samuti kärpis 2020. aastal sealiha imporditolle, mis tõenäoliselt tõstis hinda muu maailma tarbijate jaoks, sest pakkumine vähenes, tõdes mõttekoda.