E-residentide taustakontrolli tõhususest ei taha keegi rääkida

E-residentsuse programmi juht Lauri Haav eelistab rääkida sellest, mis on hästi. Foto: Eero Vabamägi

Selget vastust selle kohta, kui tõhusalt käib Eesti e-residentsuse saanud Venemaa ja Valgevene kodanike tausta kontrollimine, on keeruline saada: pädevad asutused on kidakeelsed ja kindlat vastutajat pole, riskianalüüsi asemel kuuleb aga optimistlikku promo­juttu.

Märtsi lõpus ilmus ­Ärilehes uudis, et Vene kodanike huvi Eesti e-residentsuse vastu ­hakkas Ukraina sõja alguses ­kasvama: kui varem oli Venemaalt pärit kümmekond protsenti taotlustest, siis veebruari lõpust kuni märtsi alguseni suurenes see näitaja 25 protsendini.

Need sooviavaldused jäid aga rahuldamata, kuna siseministeerium teatas 8. märtsil, et piirab sanktsioonidest ­möödahiilimise ja võimaliku ebaseadusliku tege­vuse vältimiseks nii Venemaa kui ka Valgevene ­kodanikele ­e-residendi staatuse ­väljastamist.