/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/03/23/14442626t1h5e2c.jpg)
Saksamaa teatas täna, et on astunud suuri samme oma energiasõltuvuse vähendamise nimel Venemaast, tegemist on strateegilise nihkega Euroopa suurimas majanduses pärast Moskva väeüksuste sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril.
Saksamaa vähendab järsult energiasõltuvust Venemaast
Venemaa tarned moodustavad hetkel umbes 12 protsenti Saksamaa naftaimpordist võrreldes varasema 35 protsendiga, teatas majandusministeerium avalduses.
Kivisöe sisseostu on vähendatud kaheksale protsendile varasema 45 protsendiga võrreldes.
Gaasisõltuvus Venemaast on jätkuvalt märkimisväärne, ent Euroopa suurim majandus on ka siin vähendanud Vene maagaasi osalust 35 protsendile. Venemaa sissetungi eel Ukrainasse oli see näitaja 55 protsendi juures.
Valitsus tegi märtsis avalikuks kava vähendada naftatoodete sisseostu Venemaalt juuniks poole võrra ning lõpetada sügiseks kogu kivisöe sisseost.
Saksamaa peaks prognooside kohaselt vabanema pea täielikult Venemaa gaasist 2024. aasta keskpaigaks.
«Kõik need sammud, mille me oleme astunud, nõuavad tohutut efekti kõigilt osapooltelt ning need tähendavad ka seda, et kulusid saavad tundma nii majandus kui tarbijad,» ütles majandusminister Robert Habeck. «Ent need on vajalikud, kui me ei taha enam kauem lasta Venemaal end pantvangis hoida.»
Saksamaa sõltuvus Vene energiast on kui Achilleuse kand olukorras, kus lääneriigid püüavad Moskvale kehtestada jõulisi sanktsioone, et karistada president Vladimir Putinit otsuse eest rünnata Ukrainat.
Ekspordihiid on sestsaadik püüdnud astuda jõulisi samme uute energiakandjate leidmiseks, millega asendada Venemaaga sõlmitud lepinguid.