Kas kehtestada maks poole või miljoni euroselt kinnisvaralt?

Kinnisvaraturg on kiirelt hangunud. Foto: Madis Sinivee

Võrreldes 2000. aastate algusega on ka märkimisväärselt kasvanud inimeste ootused tervishoiule, pensionile, erinevatele sotsiaalteenustele, kuid sotsiaalmaksu baas kahaneb järjest. Üks variant on kehtestada kinnisvaramaks.

Sotsiaalmaksubaasi õõnestavad tööealise rahvastiku kahanemine ja inimeste liikumine palgatöölt iseseisvaks teenuseosutajaks, mis vähendavad sotsiaalmaksuga maksustatavat palgatulu, kirjutas Arenguseire Keskuse juht Tea Danilov keskuse blogis.

Arenguseire Keskus on hinnanud, et sotsiaalkaitse eelarvepuudujääk võib aastaks 2035 ulatuda 2,5 miljardi euroni.

Kui käärid ravi- ja pensionikulude ning sotsiaalmaksu laekumiste vahel suurenevad, tuleb raviks ja pensionideks ressursse mujalt (loe: teistest maksudest) juurde leida. See survestab riigi maksutulusid tervikuna.

Kaugemale tulevikku vaadates tuleb arvestada, et keskkonnaheidet ja -koormust vähendades kuivab kokku ka tulu, mida toovad näiteks CO2 heitega seotud maksud või saastetasud.

Danilovi hinnangul jõuame olukorda, kus palgatulu pealt korjatav sotsiaalmaks ei anna meile enam senisel tasemel tervishoidu ja pensionit ning ligikaudu kümne aasta pärast ei anna ka keskkonnamaksud enam oma varasemat panust näiteks teedevõrgu korrashoidu. Aga ühiskonna ootused taristule ja vajadus sotsiaalteenuste järele kasvavad, mitte ei vähene.

«Füüsikatermineid kasutades võiks öelda, et süsteemisisene rõhk tõuseb ja kaas ähvardab pealt lennata,» tõdes ta.

Kas kompromiss saaks olla näiteks maksustada kinnisvara alates poole miljoni või miljoni euro väärtusest?

Arenguseire Keskuse juht Tea Danilov

Vastuoluline teema on kapitalimaksud, mis on Eestis kolm korda madalamad kui EL-is keskmiselt, aga samas on see Eesti ettevõtluskeskkonna peamine tõmbenumber.

Kui läänemaailm liigub ühtsemate maksureeglite suunas, väheneb mänguruum klassikaliseks maksukonkurentsiks madalate maksumäärade abil. Uueks konkurentsieeliseks võib kujuneda maksusüsteemi lihtsus ja kliendisõbralik maksude administreerimine, sealhulgas digiteenused.

Kinnisvara kui loogiline maksubaas

Kapitalimaksude üks alaliike on varamaksud, mis on Eestis viis korda madalamad kui EL-is keskmiselt.Tänu aastaid kestnud rahatrükile on kujunenud olukord, kus passiivne tulu näiteks kinnisvara omamisest ületab aktiivset tulu, mida on võimalik teenida ettevõtjana tegutsedes. Selline olukord õõnestab majanduse pikaajalist tootlikkust.

«Kas kompromiss saaks olla näiteks maksustada kinnisvara alates poole miljoni või miljoni euro väärtusest?» pani Danilov ette.

Võrdluseks, et kinnisvara mediaanväärtus leibkonna kohta Eestis oli 2019. aastal 81 000 eurot, seega sellistes suurusjärkudes lävend jätaks 99% leibkondadest puutumata. Kinnisvara kui maksubaas on ka üks kõige tulevikukindlamaid, seda pole lihtne varjata ega saa seda ka riigist välja viia.