E, 5.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Hinnakasv on juba teinud inimeste pangakontodel hävitustööd

PM Majandus
Hinnakasv on juba teinud inimeste pangakontodel hävitustööd
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Riigi reservid on vähenenud mitme miljoni euro võrra.
Riigi reservid on vähenenud mitme miljoni euro võrra. Foto: Marek Studzinski/ Unsplash

Vaatamata röögatule inflatsioonile, käib eestlaste ostupidu kaubanduskeskustes ikka edasi, kuid nende kontoseisu vaadates on juba näha selle kahanemist.

Kui jaekaubanduse müüginumbritest veel mingisugust pidurdumist ei paista, siis märtsi lõpu pangakontode saldo juba peegeldab seda, et inflatsioon on hakanud hambaid näitama, kirjutas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

«Nimelt – kuigi eraisikute pangakontodel oli raha märtsi lõpuks endiselt 13% rohkem kui samal ajal 2021. aastal, siis selle aasta veebruariga võrreldes oli kuine kasv sisuliselt nullilähedane – 0,04 protsenti. Kui hoiuste edasine suurenemine oleks sama napp, siis piirduks «annualiseeritud» aastane kasv vaid poole protsendiga,» märkis ta.

Mõistagi ei või ühe kuu põhjal kinnitada, et olukord selliseks ka jääb. Pärast pensionirahade väljavõtmist eelmise aasta sügisel vähenes nii oktoobris kui novembris kontojääk pea protsendi võrra. Samuti leiab lähiminevikust teisigi kuid, kus kontodele raha veidi vähem kogunes või kontojääk suisa langes. 

Palgakasv avita

Kui raha kontolt kadumine saab inflatsiooni tõttu olema garanteeritud, siis muutub võtmeküsimuseks see, kuivõrd kiiresti seda teisest otsast juurde pannakse – ehk kui kiireks osutub tänavune palgakasv? Statistikaamet saab ametlikud numbrid esimese kvartali palgakasvu kohta kokku alles mai lõpuks. Ent eelvaate annavad maksuameti andmed, mis viitavad sellele, et tõus on olnud jõuline ja ilmselt kiirenes palgakasv eelmise aasta lõpuga võrreldes veelgi, tõustes üle 8 protsendi.

Kui raha kontolt kadumine saab inflatsiooni tõttu olema garanteeritud, siis muutub võtmeküsimuseks see, kuivõrd kiiresti seda teisest otsast juurde pannakse.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor

Aasta alguses oligi jõuline palgakasv oodatav. Juba eelmise aasta lõpuks oli töötuse määr kukkunud kõigest 5,2 protsendini. Samal ajal olid ettevõtted ülioptimistlikud oma tulevase tööjõuvajaduse osas ja mõnes sektoris nagu näiteks tööstus oli töötajaid juurde värvata soovivate ettevõtete osakaal aegade kõige suurim. Kui tööturul jõude olevaid inimesi enam kusagilt võtta ei ole, kuid töö vajab tegemist, siis algab paratamatult mäng selle peale, kes suudab maksta rohkem. Lisaks tõsteti uuest aastast 12 protsendi võrra ka alampalka, mis tavapäraselt mõjutab palgataset madalapalgalistes ametites laiemalt, kirjutas Nestor.

Sõda ei muuda suurt pilti

Kuid kas see, mida uskusime aasta alguses, vastab tõele ka pärast 24. veebruari? Tõesti, Venemaa sõda Ukrainas on majandusolukorda muutnud, ent mitte 180 kraadi. Kui uskuda konjunktuuriuuringuid, siis on ettevõtted meelekindluse säilitanud ja soovivad jätkuvalt inimesi juurde värvata. Küll mõnevõrra vähem kui enne kriisi.

Samas on suurenenud ka tööjõu pakkumine. Eestis on ajutise kaitse saanud ligi 23 000 Ukraina sõjapõgenikku, kellest umbes poole võiksid moodustada tööealised inimesed. Töötukassas on end neist registreerinud umbes 4000, ent rohkem kui 700 sealt läbi käinud inimest on endale juba töö ka leidnud. Kokku on Eestis tööle asunud ligi 2500 Ukraina põgenikku. Küll on põgenike voog järsult aeglustunud ja osa neist ilmselt juba ka Ukrainasse naasnud. Seega jääb ukrainlaste mõju tööturule tõenäoliselt oodatust väiksemaks. Eelmise aasta viimase kvartali seisuga oli Eestis üle 11 000 vaba ametikoha ehk tundub, et ainuüksi Ukrainlaste abil tööjõukriisi ületada ei saa.

«Niisiis, need tööandjad, kelle äri sõjale vaatamata õitseb ja töötajaid juurde vajavad, peavad nende leidmiseks olema endiselt valmis maksma – ja mitte vähe,» nentis Nestor.

Märksõnad
Tagasi üles