/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/07/16/13922248t1he4e7.jpg)
Eesti kinnisvaraturu pikaajalist hinnatõusu veavad Kesk- ja Lõuna-Eesti väikelinnad, kus kümne aastaga on korterite ruutmeetrihind kasvanud kolme-neljakordseks, näitab LVM Kinnisvara analüüs.
Üllatus-üllatus: selgus, mis linn korterituru hinnarallit tegelikult juhib
Enim, neli korda, on keskmine ruutmeetrihind korteritehingutes kasvanud Raplas, kus see ulatus tänavu esimeses kvartalis 1211 euroni. Enam kui kolm korda on aastakümnega tõusnud veel Põlva, Jõgeva ja Haapsalu hinnatase.
«Kui eelmine buum toimus paaris suuremas linnas, siis praegune pikaajaline väärtuskasv on jõudnud ka väikelinnadesse,» rõhutas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. «See toob ka kvaliteetsete uute korterite arenduse Tallinnast-Tartust väljapoole, kust see eelmise buumi ajal mööda läks.»
Ülimadal hinnatase polnud nõudluse, vaid pakkumise probleem - kui inimesel on võimalus lahkuda vanast amortiseerunud paneelmajast, siis ta seda teeb.
Ingmar Saksing
Rapla linn andis kinnisvaraarendajatele esimeste seas arusaama, et kvaliteetsete uute korterite järele on nõudlus ka väiksemates kohtades. «Aastakümnete esimene uus kortermaja ületas sealsete vanade korterite hinnataset küll paarikordselt, kuid kodud osteti kiiresti ära,» kinnitas Saksing. «See kinnitas, et ülimadal hinnatase polnud nõudluse, vaid pakkumise probleem - kui inimesel on võimalus lahkuda vanast amortiseerunud paneelmajast, siis ta seda teeb.»
Üheski linnas, kus mingistki toimivast korteriturust rääkida saab, pole korterite väärtus kümne aastaga langenud. Kõige aeglasem on kasv olnud Narvas, kus hinnatõus on piirdunud 40 protsendiga.