«Mina enam käsi ja jalgu ei tundnud». Väikelaevajuhiks pürgijad pääsesid jääkülmast veest napilt eluga

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
Revali merekooli kiirvalvepaadid pukseerisid ümber läinud õppepurjeka Piritale sadamasse.
Revali merekooli kiirvalvepaadid pukseerisid ümber läinud õppepurjeka Piritale sadamasse. Foto: Revali Merekool

27. aprilli õhtupoolikul Revali merekooli õppepurjekaga Piritalt tavapärast väikelaevajuhi kursuse mereõpet läbima suundunud viis merehuvilist ei osanud aimatagi, et selge päikseline purjetamispäev pöördub ootamatult merepäästeoperatsiooniks, milles neil tuleb esineda päästetava rollis, harjutada päästevesti kasutamist ning teha läbi karge suplus kevadises Tallinna lahes.

Revali merekooli õppepurjekas on kerge kaheksameetrine tõstetava svertkiiluga jaht, mille pardal erilist luksust ei leidu, pole WCd ega mootoritki. Kergelt juhitav ja lihtsa purjestusega paat on just sobiv kaldalähedaseks seilamiseks ning purjeõppeks. Ka seekordne koolitus algas tavapäraselt, kuni millalgi Miiduranna sadama ja Pirita purjespordikeskuse vahel hakkas jaht kummaliselt käituma. Laevuke kõikus tavapärasest raskemalt küljelt küljele ning ka vööri ja ahtri suunas.

Laeval viibinud instruktori sõnul sai ta kohe aru, et laev on vesilastis ning kaotab juhitavust. Kuigi seda tüüpi purjekad on ehitatud nii, et päris põhja nad ei lähe, kui laevakere just pooleks ei murdu, kaadus laev sisse tulnud vee raskuse tõttu külili ja pardal olnud purjetamisõpilased sattusid viiekraadisesse vette; enne aktiveeriti seljas olnud täispuhutavad päästevestid. Siiski olid purjetamisõpilastel seljas mitte veekindlad, vaid tavapärased sportlikud riided, mis ei ole mõeldud külmas vees suplemiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles