N, 8.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Kauplejad eksitavad muutes kalli kauba väikse ühikuhinnaga odavaks

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Kauplejad eksitavad muutes kalli kauba väikse ühikuhinnaga odavaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Uus trend Eesti turul: Lidl kuvab kallimatel kaupadel kilohinna asemel 100 grammi hindu.
Uus trend Eesti turul: Lidl kuvab kallimatel kaupadel kilohinna asemel 100 grammi hindu. Foto: Madis Veltman

Selleks, et toidukauba kallinemise ajal ei torkaks kõrge hind ostjale kohe silma, on kauplejad hakanud mängima kogustega ja nii võib alles kassas selguda, kui palju kauba eest raha välja käia tuleb.

Mitmed jaemüüjad sokutavad oma reklaammaterjalides tavapäraselt kiloga mõõdetava kaalukauba vahele poole kilo hindu, kus täpsustus on väikeses ja tagasihoidlikus kirjas. Kui tegemist on tükihinnaga, ei ole aga pildil näha pakendatud toodet, vaid jäetakse mulje, et tegu on kaalukauba hinnaga.

Mäng kilo ja poole kiloga

Maxima viimase kliendilehe kaanel on teiste kilohinnaga kaupade vahele sokutatud viinamarjade poole kilo hind, kusjuures märgistus on täpselt sama nagu kilohinna puhul.

Maxima Eesti turunduse ja avalike suhete osakonna juhi Tiia Schapeli väitel jälgivad nemad hindade kuvamisel nii kliendilehtede koostamisel kui ka hinnasiltidel kaupluses tarbijakaitseseadust väga täpselt.

«Kauba müügihind ja ühikuhind on nii kaupluses hinnasiltidel kui ka kliendilehes avaldatud kirjalikult selgelt loetaval ning tarbijale üheselt mõistetaval ja kergesti märgataval viisil,» kinnitas Schapel. Paraku lahtiste viinamarjade juures mingit ühikut näha ei ole. 

Kauba koguseid tuleb tarbijal väga hoolikalt jälgida, et mitte petta saada.
Kauba koguseid tuleb tarbijal väga hoolikalt jälgida, et mitte petta saada. Foto: Madis Veltman

100 grammi hind tundub odavam

Hoopis omapärast tava rakendab Lidl, mis kuvab hinnasiltidel 100 grammi hindu. Seejuures ei ole tegemist 100-grammiste pakenditega, samuti ei saa ostja lasta endale kaaluda 100 grammi toodet. Tegemist on pakendatud toodetega ja pakendi sees olev kauba kaal on varieeruv ja 100 grammi hind ei anna infot ei kilo ühikuhinnast ega karbi müügihinnast.

100 grammi toodet ei ole võimalik osta, ehkki hinnasilt seda justkui lubaks. Ka kiloga ei saa osta. Karbi tegeliku müügihinna leiab alles pakendilt.
100 grammi toodet ei ole võimalik osta, ehkki hinnasilt seda justkui lubaks. Ka kiloga ei saa osta. Karbi tegeliku müügihinna leiab alles pakendilt. Foto: Lugeja foto

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti ettevõtluse osakonna peaspetsialisti Liilia Laksi sõnul on oluline, et tarbijale esitatav ostueelne teave kauba hinna kohta on esitletud selgesti ja üheselt arusaadavana ning ostjale peab teatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna.

Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind.

Tarbijakaitseseadus ütleb, et ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri, ühe kuupmeetri või muu kauba turustamisel laialdaselt ja tavapäraselt kasutatava ühe ühiku lõpphind.

Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta neis ühikutes. Kauba müügihind ja ühikuhind avaldatakse kirjalikult selgelt loetaval ning tarbijale üheselt mõistetaval ja kergesti märgataval viisil.

Laksi sõnul avaldatakse kauba müügihind ja ühikuhind kirjalikult selgelt loetaval viisil sellise paigutuse, kirjatüübi ja suurusega, mis muudavad selle tarbijale märgatavaks ning üheselt mõistetavaks ja annab tarbijale võimaluse võrrelda erineva suurusega pakendis kauba hinda.

«Ühikuhinna eesmärgiks on anda tarbijale võimalus võrrelda kauba hinda pakendatud ja pakendamata kujul ning eri suurustes pakendites. Ühikuhind näitab kauba maksumust ühe mõõtühiku kaupa sõltuvalt kauba koguse mõõtmise viisist,» selgitas Laks. «Seega on oluline, et korrektne ja nõuetekohane hinnateave nii müügihinna kui ka ühikuhinna kohta tarbijani jõuab.» 

69 sendi eest ei saa sellest letist midagi, sest hinnasildil olev number ei näita kauba ühiku- ega müügihinda.
69 sendi eest ei saa sellest letist midagi, sest hinnasildil olev number ei näita kauba ühiku- ega müügihinda. Foto: Lugeja foto

Eksitav kauplemisviis 

Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab keskmist tarbijat ja keskmine tarbija teeb selle mõjul ostuotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

«Kui kaupleja peab vajalikuks märkida ka poole ühiku hinna, võib ta seda teha, aga ühikuhind peab olema kindlasti selgemalt märgatav kui poole ühiku hind,» kinnitas Laks.

Lidli kommunikatsioonijuhi Katrin Seppeli sõnul on nad turul uustulnukad ja teevad mitmeid asju teisiti, kui Eesti tarbija seni harjunud on. 100 grammi hinda näitavad nad eelkõige kallimate toodete puhul ja sildilt võib leida väikeses kirjas ka kilohinna.

«Seega ei eksita me kliente, vaid pakume klientidele lisavõimalust hindadest paremini aru saada ning lõppsummat arvutada,» märkis Seppel.

TTJA võtab Lidliga ühendust ja juhib tähelepanu seadusega ettenähtud nõuetele ning analüüsib Maxima juhtumit.

Märksõnad
Tagasi üles