Lepinguõiguses kehtib traditsiooniliselt põhimõte, mille kohaselt tuleb sõlmitud lepinguid täita (pacta sunt servanda). Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Võimalused lepingu muutmiseks ilma teise lepingupoole nõusolekuta on äärmiselt piiratud. Lepingut saab muuta üksnes lepingupoolte kokkuleppel või lepingus endas või seadusega ettenähtud alusel.
Ühe sellise erandina näeb VÕS § 97 lg 1 lepingupoolele ette õiguse esitada lepingu muutmise nõue, kui pärast lepingu sõlmimist on lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutunud ja sellega on kaasnenud lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe poole kohustuste täitmise kulud on oluliselt suurenenud või teiselt lepingupoolelt saadava väärtus oluliselt vähenenud. Sätte rakendusalaks on eelkõige pikemaajalised lepingud nagu üüri või teenuse osutamise lepingud, kuid sätte kohaldamine pole siiski välistatud ka nö ühekordsele sooritusele suunatud lepingute puhul (nt müügilepingute puhul).
Erialases kirjanduses on märgitud, et muutmise põhjused võivad olla sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised ning võivad seisneda selles, et muudetakse näiteks kaupade tootmistingimusi, muutuvad oluliselt tooraine hinnad, kehtestatakse ettenägematud ekspordikeelud, teatud tootegrupid kaovad turult, muutub poliitiline olukord (sõjad, ülestõusud) jne.
VÕS § 97 alusel lepingu muutmine eeldab, et pärast lepingu sõlmimist suureneb oluliselt ühe poole kohustuse täitmise kulu või väheneb oluliselt teiselt lepingupoolelt saadava väärtus. Näiteks 2008. aasta majanduskriisi kontekstis märkis riigikohus üürilepingu vaidluses (kohtuasi nr 3-2-1-179-15), et lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaoluna saab käsitada poolte ootust, et majanduskeskkond püsib stabiilsena. Kohus leidis, et olukorda, kus üürnik on kohustatud majanduskriisi tingimustes maksma turuhinnast märkimisväärselt kõrgemat üüri, saab käsitleda lepinguliste kohustuste vahekorra olulise muutusena. Seega pidas riigikohus erakorralist majanduslangust (antud juhul 2008. aasta finantskriisi) ja sellest tulenevat üürieseme väärtuse vähenemist juhtumiks, millal tuleb kõne alla VÕS § 97 kohaldamine ja sel alusel üüri vähendamine.