Eksperdid: kindlustusseltsid saaksid Vene üha kasvavaid naftatulusid tõhusalt kärpida

Greenpeace üritas esmaspäeval Norras Asgardstrandi lähistel takistada Vene tankeri Ust Luga sisenemast sadamasse Foto: NTB

Seni kuni Euroopa Liidus vaieldakse Vene naftatarnetest loobumise üle ja tankerid üha suuremates kogustes idanaabri sadamatest musta kulda välja veavad, saaksid ekspertide hinnangul kindlustusseltsid Putini naftatuludele kiire kärpe teha.

Üks viis idanaabri naftaimpordi vähendamiseks on keelata Euroopa Liidu laevadel Venemaa toornafta vedamine. Kuid ekspertide hinnangul on üks veelgi tõhusam meede, mis hõlmaks ELi laevade kõrval ka kolmandate riikide tankereid, kirjutas Financial Times.

Selleks peaks Briti valitsus võtma vastu otsuse, mis ei lubaks Lloydsi mere- ja lennundussündikaatidel enam kindlustada Vene naftat vedavaid laevu. Oma kindlustusseltside osas peaksid sellise otsuse tegema lisaks ka EL ja USA. Ekspertide hinnangul oleks selline käik Vene naftat vedavate tankerite vastu väga tõhus meede.

Viimastel nädalatel on kasvav pahameel Venemaa agressiooni üle ajendanud mõningaid Lääne naftafirmasid, näiteks Shelli, kehtestama Vene naftatarnetele omapoolseid piiranguid. Bideni administratsioon on kehtestanud ka naftaembargo, kuid sellel on suuresti vaid sümboolne tähendus.

Need meetmed pole Vene naftaeksporti vähendanud. «Vene toornaftat veeti tankerlaevadega veebruaris ja märtsis veidi üle 3 miljoni barreli päevas, kuid aprilli esimese 17 päeva jooksul juba rohkem kui 4 miljonit barrelit päevas,» märkisid majandusteadlased Anette Hosoi ja Simon Johnson.

EL ei ole seni suutnud kehtestada nafta- ja gaasiembargot, mistõttu ELi välispoliitika juht Josep Borrell kurvastas aprilli alguses, et «me oleme alates sõja algusest andnud Putinile 35 miljardit eurot, võrreldes ühe miljardi euroga, mille oleme relvaabina andnud Ukrainale».

Kuid Euroopa kõrval varuvad allahinnatud Vene naftat üha kiirenevas tempos ka Hiina ja India. «India on oma importi tohutult suurendanud – see on sõja algusest alates kasvanud viis korda,» kirjeldas analüüsifirma OilX kaasasutaja Florian Thaler. Tema sõnul on see üheks peamiseks põhjuseks, miks on rubla kurss viimastel nädalatel kerkinud. Kuigi Venemaa müüb naftat olenevalt segust 20-30 protsendilise allahindlusega, on hind ikkagi varasemate aastatega võrreldes kõrge ja see toob üha enam raha Moskva kassasse.

Kui ka EL kuulutaks välja naftaembargo, siis ei takistaks see blokiväliseid riike suurendamast oma naftaimporti. «Hiinat ja Indiat ei ole Lääne üleskutsetega kerge mõjutada,» arvas Thaler.

See võib aga muutuda, kui naftaga tegelevatele kaubandusettevõtetele või pankadele, kes neid tehinguid rahastavad, kehtestataks sanktsioonid. Teine võimalus on sanktsioneerida tankereid. Praegu veetakse tankeritega merel Thaleri hinnangul umbes 75 protsenti kogu Venemaa naftaekspordist. Indiasse jõuab peaaegu kogu Vene nafta tankeritega. Isegi Hiina sõltub suuresti tankeritest, hoolimata kahest toruühendusest Venemaaga.

Kui aga Vene nafta vedajad ei saaks laeva ega lasti kindlustada, siis väheneks transpordifirmade huvi Vene naftaga tegeleda drastiliselt. «See ei peataks kogu liiklust, kuna alati on osa laevu ilma kindlustuseta,» ütles Lloyds Marketsi mere- ja lennunduskindlustuse juht Neil Roberts eelmisel nädalal Briti poliitikutele. «Iraani naftaembargo juba näitas, kuidas leidlikud kauplejad saavad lünki ära kasutada.»

Samas enamik riike ei luba tarnetel kunagi kasutada kindlustamata laevu ja laevanduskontsernidel oleks raske kiiresti alternatiivset kindlustuskaitset leida. «95 protsenti ülemaailmsest laevastikust kasutab USAs asutatud laevaomanike kindlustusklubi P&I kindlustust ning Londonis sõlmitakse 80 protsenti sõjakindlustusest,» märkis Roberts.

Kas see tööriist võetakse ka kasutusele, pole veel selge. Uute kindlustuslepingute puhul toimub juba enesesanktsioneerimine. Kuid kindlustusseltsid väidavad, et nad ei saa ilma valitsuse korralduseta kehtivaid lepinguid seaduslikult tagasi võtta ja kurdavad, et praegune olukord on segane. Kui aga Venemaa energiaeksporti ei vähendata, saab Putin sõjamasina käigus hoidmiseks üha heldemalt raha ja kuigi ELi naftaembargo vähendaks idanaabri tulusid, poleks see siiski kõikehõlmav.