Riik nöögib sõjapõgenikke (5)
1. mai 2022, 10:26
Ukraina sõjapõgenikud ei ole siiani saanud sentigi sellest ligi 1000-eurosest toetusest, mille sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ETV saates «UV faktor» juba poolteist kuud tagasi lahkelt välja lubas. Ametnikele pandavat kaalutlusõigust arvestades on ebaselge, millal ja kas üldse põgenikud hüvitist võiksid saada.
Selle nädala alguses saatis sotsiaalkindlustusamet kohalikele omavalitsustele (KOV) halduslepingu projekti, mille alusel hakkab riik maksma KOVidele sõjapõgenikele mõeldud ühekordset toetust elamispinna hankimiseks. Kui SKA ja omavalitsus kokkuleppele jõuavad, peab leping saama heakskiidu ka KOVi volikogus. See ei pruugi aga libedalt minna. Näiteks Tallinna linn ei ole lepinguga rahul.
«Paraku on SKA saadetud lepingute täitmisega probleeme ja võiks öelda, et mõneski osas ei ole need täidetavad,» teatas Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi.
Riik lükkab kohustuse omavalitsusele
Saadi rõhutab, et tegu on riikliku toetusega, mida saab kokkuleppel omavalitsusega anda üle täitmiseks kohalikule omavalitsusele, kuid seni on seda täitnud riik.
«SKA-l oli võimalus ja ülesanne maksta üüritoetused välja alates esimesest päevast, mil ajutise kaitse positiivse otsuse sai esimene põgenik,» märkis Saadi.
Riik ei olnud valmis põgenike massiliseks sisserändeks ega olnud vajalikke protseduure selleks ette valmistanud. «Riik tõepoolest ei olnud valmis nii kiiresti nii suure inimeste arvuga tegelema,» tunnistas SKA kohalike omavalitsuste nõustamistalituse juhataja Evelyn Kaasik. «Tegemist on erakorralise olukorraga, mil lühikese aja jooksul Eestisse on püsivalt elama jäänud üle 33 000 sõjapõgeniku.»
Senised lepingud olid mõeldud rahvusvahelise kaitse saajate püsivale elukohale suunamiseks ajal, mil rahvusvahelise kaitse saajaid oli Eestis aastas mõned kümned. Tänane põgenike hulk on ületanud senise valmisoleku, mistõttu pidi riik olemasolevad halduslepingud sisuliselt üle vaatama ning algatama uute halduslepingute sõlmimise omavalitsustega, selgitas Kaasik.
Ühekordne toetus on ka veel ligi 1000 eurot selleks, et ennast sisse seada.
Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister, 15.03 saates «UV faktor»
Kaasik rõhutas, et tegemist ei ole toetusega, vaid üürilepingu sõlmimisega seotud ühekordsete kulude hüvitamisega. See hõlmab endas nii üürilepingu sõlmimist, hädavajalikku sisustamist, maakleritasu ja muud seonduvat.
Hüvitist saavad taotleda ajutise kaitse saanud, kelle elukoht on kantud rahvastikuregistrisse ja inimesel on tähtajatu või pikaajaline üürilepingut. Teised põgenikud, kes viibivad siin kas lühiajalise töötamise loa alusel või kasutades Ukraina kodanikele antud võimalust riigis viibida 90 päeva turismiviisa alusel, seda hüvitist taotleda ei saa.
Omavalitsus hakkab kaaluma
Hüvitist ei maksta nendele, kes on võimelised ise korteri kulud kandma või kes saavad korterit tasuta kasutada.
«Omavalitsused saavad välja selgitada, kas inimene käib tööl, saab näiteks töötutoetust või pensionit,» rääkis Kaasik. Samuti saab omavalitsus iseseisva elu peale minemisele kuluvaid summasid minimeerida, suunates põgenikud MTÜdesse, kellele on annetatud mööblit ja muud sisustust.
Saadi sõnul on tegu väga erinevas seisus taotlejatega, mistõttu on kaalutlusõigus oluline, kuid nende hinnangul seadus sellist õigust ette ei näe.
Tegemist ei ole üürikulude katmisega, vaid konkreetse inimese või pere abivajadusest tuleneva osalise kulude hüvitamisega.
Evelyn Kaasik, SKA KOVide nõustamistalituse juhataja
«Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses kaalutlusõigust tegelikult ei ole, siinkohal on SKA andnud sellele paragrahvile oma tõlgenduse,» ütles Saadi.
Saadi sõnul muudab olukorra keerulisemaks see, et Eestil ei ole üldjuhul võimalik teada inimeste tegelikku rahalist seisu pankades. «Saame hinnata põgenike olukorda ja sissetulekuid siin – kas inimesel on olemas töökoht või kas neil oli siin juba pereliige ees ootamas,» selgitas Saadi.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses kaalutlusõigust tegelikult ei ole.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi
Püsiv sissetulek Eestis ei tähenda paraku alati võimekust üüriturult korterit üürida, liiatigi, kui elu alustatakse nullist. «Ka siin on omavalitsuse roll inimese abivajadust hinnata. Kui inimesel on püsiv sissetulek, aga see on liiga väike, et endale muude eluks vajalike kulude kõrvalt ka korter üürida, on omavalitsusel õigus hindamise pinnalt eluasemekulud ühekordselt hüvitada,» lausus Kaasik.
Üürikompensatsioon peaks katma nii üürisuhte alustamise ehk lepingu sõlmimise kulud kui ka pisiremondi ja sisustuse ostmist. Mis juhul ja kuidas või mis põhimõtetel peaks sisustuse ostmise toetamine käima, ei tule aga Saadi sõnul lepingust välja.
Põgenikud ebavõrdses seisus
Põgenikud ei ole aga hüvitise saamisel võrdses seisus. Hüvitise määramisel arvestatakse üürilepingu sõlmimise hetkel kehtinud toimetuleku piirmäära, mis praegu on 150 eurot kuus, kuid valitsus on tõstnud selle 200 eurole ja see jõustub pärast lisaeelarve vastuvõtmist riigikogus. Hüvitist makstakse kuni kuue piirmäära ulatuses ehk hetkel kehtiva piirmäära järgi maksimaalselt 900 eurot. Kui põgenik sõlmib üürilepingu peale seda, kui riigikogu on lisaeelarve vastu võtnud ja toimetulekupiir tõusnud, on hüvitise maksimumsumma 1200 eurot.
«Kõiki hüvitisi saab määrata vaid kehtiva õiguse alusel. See tähendab, et kui Ukraina põgenik leidis üürikorteri 1. märtsil, siis saab ta pöörduda KOVi ja paluda, et tema üürilepinguga seotud kulud hüvitataks. Kui KOV on otsustanud, et see inimene (perekond) kvalifitseerub kulude hüvitamisele, teeb ta otsuse need hüvitada, kasutades 1. märtsil kehtivat seaduslikku toimetulekupiiri,» rääkis Kaasik.
Katab ühe kuu üüri pealinnas
900 euro eest saab Tallinnas üürida väiksema tagasihoidliku korteri ehk kaheks kuuks, kui hästi läheb. Kui arvestada, et üürileandjad nõuavad ka tagatisraha ühe kuu üüri summas, siis jätkub raha vaid üheks kuuks elamiseks.
Kui inimesel on püsiv sissetulek, aga see on liiga väike, et endale muude eluks vajalike kulude kõrvalt ka korter üürida, on omavalitsusel õigus hindamise pinnalt eluasemekulud ühekordselt hüvitada.
Evelyn Kaasik, SKA KOVide nõustamistalituse juhataja
Kaasiku sõnul on inimese enda kohustus maksta oma eluaseme eest ja antud juhul saavad inimesed täiendavalt taotleda kulude hüvitamist selleks, et leevendada eluaseme leidmisega seonduvaid kulutusi.
«Tegemist ei ole üürikulude katmisega, vaid konkreetse inimese või pere abivajadusest tuleneva osalise kulude hüvitamisega,» rääkis Kaasik. «KOV otsustab, kellele ja millises summas kulusid hüvitatakse, kas üürnikule või üürileandjale.»
Kui varem on sotsiaalministeerium kinnitanud, et raha ei maksta mitte põgenikule, vaid otse üürile andjale, siis nüüd see enam nii kindlalt välistatud ei ole. «Kulude hüvitamine ning see, kellele seda makstakse on KOVi otsus, mis põhineb inimeste abivajaduse hindamisel,» selgitas Kaasik.
Tegemist on olulise muudatusega, sest Saadi sõnul on eelmiste aastate jooksul üldjuhul tehtud väljamakse reeglina otse üürileandjale.
Ukrainlasi ei koori, aga riigilt ootaks abi
Andrus Kask on andnud oma kahekorruselise maja Nõmmel kahe Ukraina põgeniku pere kasutusse. Üüri ta neilt ei võta, samuti mitte kommunaalkulusid. «Mõte oligi, et saame oma riigi käest väikest tuge senikaua, kuni põgenikud ei tööta,» ütles Kask. »Meie neilt raha ei taha, aga ootame, et meie riik neid toetaks, see oleks teretulnud. See maja oli mõeldud üürimajaks, aga on praegu miinusprojekt, sest mingit üüri see ei tooda.»
Kase sõnul on jama, kui riik hakkab põgenikke toetusega nöökima, kuid ta saab aru, miks nii tehakse. «Näpud on põhjas, sest see talv, lume lükkamine ja sool läksid kalliks maksma ja see tõmbas rahakoti tühjemaks.»
Mõte oligi, et saame oma riigi käest väikest tuge senikaua, kuni põgenikud ei tööta.
Andrus Kask
Esialgu on Kask teinud põgenikega tasuta lepingu kolmeks kuuks ja seejärel vaadatakse leping uuesti läbi. Oktoobrikuuni ei ole kulutused elamisele suured ja senikaua ei ole põgenike majutamine raske, kuid talvised kulud on hoopis teised.
Saadi kinnitusel hüvitise taotlemise õigus ei aegu. «Kui inimene elab praegu tasuta pinnal, siis tal üürisuhte alustamise kulusid ei ole, aga kui ta leiab endale korteri, kus tuleb üüri maksta, on tal võimalus seda hüvitist taotleda ilma aegumistähtajata,» selgitas ta.
Vabatahtlikuna põgenikke aitav Brit Pensa maksis omast taskust ühe pere korteri tagatisraha arvestades, et kui riik hakkab maksma kompensatsiooni, saab ta selle summa tagasi.
«Minu põgenikud said ise oma üüriraha makstud ja mõlemad on tänaseks ka tööle saanud ning ma olen aru saanud, et nemad ei kvalifitseeru mingi nipiga toetuse saajaks,» nentis Brit. «Olen juba leppinud tõsiasjaga, et tõenäoliselt jääb nende eest makstud tagatisraha pikemaks ajaks kinni, kui ma alguses arvestasin.»
Ta oli arvestanud, et põgenikud saavad kohe pärast lepingu sõlmimist üüritoetust ja tema oma tagatisraha tagasi, kuid seda ei juhtunud.
Põgenike üürikompensatsiooniks 17 miljonit eurot
- Lisaeelarve eelnõus on põgenike üürikulude hüvitamiseks planeeritud 17,121 miljonit eurot.
- Sõjapõgenikke, kel on õigus ajutist kaitset taotleda, on Eestis 33 576.
- Selle nädala keskpaigas oli Eestis ajutise kaitse saanud 22 291 inimest.
- Kompensatsiooni makstakse perekondadele või üksi elavatele isikutele.
- Hüvitise maksimummäär on kuus toimetuleku piirmäära ehk 900 või 1200 eurot, vastavalt kas vana või uue toimetulekupiiri järgi.