/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2022/04/29/14516648t1h2bb8.jpg)
Reklaam jälitab meid internetis – kuhu me ka ei vaataks. Kui armastad elektriautosid, siis näed selleteemalisi reklaame nii Komsomolskaja Pravdas kui ka Daily Mailis.
Kuidas Google sind sildistab ja miks reklaamid sind ka Komsomolskaja Pravdast üles leiavad?
Eesti-vastase propaganda paljastamisega tegelev lehekülg Propastop on koostanud nimekirja ettevõtetest, kes ennast endiselt Kremli-meelsetes kanalites reklaamivad.
Nimekirja sattunud ettevõtted olid sellisest kuulsuse peale aga õnnetud ning kinnitasid, et pole meelega taolistele lehtedele trüginud ning on palunud ennast kurjast nimekirjast maha võtta.
«Auto-Bon Balticu, Peugeot' ja Citroëni esindaja Eestis ja Baltikumis ei ole teadlikult kajastanud ühtegi reklaami propagandakanalites ning kõik sellised veebikanalid on meie reklaamitegevuses olnud keelatud Ukrainas alanud sõjategevuse esimestest päevadest,» seisis ettevõtte saadetud teates.
Ka Circle K kaubandusdirektor Diana Veigel kinnitas, et Circle K ei reklaami end propagandat ja väärinfot levitavates kanalites. «Circle K ei ole kunagi teadlikult ostnud reklaame või edastanud neid kanalites, mis edastavad propagandasõnumeid ning võiksid kuidagi vähendada või moonutada sõjaolukorda Ukrainas. Circle K digireklaamides on kõik võimalikud propagandakanalid välistatud. Tegu on Google Adsi süsteemi kaudu edastava reklaamiga,» selgitas Veigel.
Stockmanni Tallinna kaubamaja direktor Marge Türner tõdes, et tegemist on väga kahetsusväärse juhtumiga ning kõik nende reklaamid venekeelsetel lehekülgedel peatati nii kiiresti kui võimalik.
Kuidas digiturundaja reklaamile inimest otsib?
Reklaami võib otse osta näiteks Postimehe müügiosakonnast. Facebookis võib teha tasulise reklaami. Reklaami saab osta ka reklaamivõrgustikes. Just võrgustike kaudu ostetud reklaamid jälitavad kasutajat internetis ja sattuvad erinevatele veebilehekülgedele.
Karin Telling Turundus OÜst selgitas, et see, milliseid reklaame inimene näeb, sõltub sellest, millega ta on internetiavarustes tegelenud – mitte sellest, millisel leheküljel ta parajasti viibib.
Kõik ettevõtted, rakendused ja poed tavad oma kliendi tegemistest võimalikult hästi aru saada. «Ka suured kaupluseketid kasutavad kliendikaardi andmeid ära nii palju kui võimalik, et ostuprofiili paika panna,» rääkis Telling. Näiteks Rimi teeb klientidele sooduspakkumisi selle põhjal, mida keegi varem ostnud on ja mida ta tahta võiks.
Internetis küsivad veebilehed, kas ja mil viisil nad tohivad sinu andmeid kasutada, muu hulgas on seda vaja veebilehe sisu toimimise tagamiseks, analüütikaks, aga ka turunduslikel eesmärkidel.
Tellingu sõnul liigub suund selle poole, et kõik suuremad andmetöötlejad ja reklaamimüüjad püüavad meile teada-tuntud seadmesse salvestatavatest küpsistest vähem sõltuda ja nende asemel luua erinevatest andmeallikatest kogutud andmete põhjal veidi anonüümsema kasutajaprofiili, mida turunduslikel eesmärkidel kasutada.
«Sinu kohta kogutakse teatud tüüpi andmeid, mille põhjal oletatakse, et sa võiksid olla sellest soost, sellise suhtestaatuse ja selliste huvidega, ning selle alusel suunatakse sulle reklaame,» rääkis Telling telgitagustest.
Mida Google sinu kohta arvab?
Igaüks saab ise käia vaatamas, mida Google tema kohta arvab. Kui avada oma Google'i profiil, selle alt link data and privacy ja sealt valida add settings siis jõuad õigesse kohta.
/nginx/o/2022/04/29/14516593t1h78ba.jpg)
Minu kohta oli Google üht-teist täppi pannud. Näiteks oli teada, et mul on bakalaureusekraad, lapsed ja võitluskunstide huvi. Samas arvab Google segastel asjaoludel, et mul on huvi ka õlivahetuse ja jalgpalli vastu. Ise ma sellest teadlik ei ole, ja ka huvi teiste spordialade vastu on mu profiilil kõvasti ülehinnatud.
Ehk siis võivad need algoritmid olla küll nutikad, aga vahel lähevad omadega ka rappa.
/nginx/o/2022/04/29/14516482t1h7dd7.jpg)
Rohkem vaimujõudu läheb õigete inimeste otsimisele
Rohkem vaimujõudu kulub sellele, et välja mõelda, mida kellele näidata. Christina Värno agentuurist Convertal rääkis, et lihtne on reklaami suunata kõigile Eesti elanikele vanuses 16–85. Nii kulub küll vähe aega, aga samas loobitakse tuulde suur hulk raha.
Nutikamad ettevõtted on paika pannud, kellele nad mida öelda tahavad ja kellele nende tooted ja teenused mõeldud on. Mida see inimene sööb? Millega ta tegeleb ja millised on tema huvid?
Värno lisas, et iga Google'i reklaami nurgas on «X» millest saab reklaami sulgeda ning «i», mille alt saab vaadata, miks sulle just seda reklaami on näidatud.
Kuidas mingi silt külge saada?
Kõik teenusepakkujad, veebilehed ja äpid, mida kasutada saab, püüavad sinust aru saada, et sinu jaoks sisu meelepärasemaks kohandada ja võimalusel reklaame näidata. «Kui lähed otsid Instagramis küünetehnikut, siis saab Facebook (kellele Instagram kuulub) aru, et tegemist on inimesega, kes tarbib iluteenuseid ja lisab selle info sinu kasutajaprofiili,» selgitas Telling.
Sellise toimimisviisi eesmärk on ühelt poolt loomulikult reklaamiraha teenimine, aga teisalt teevad tarbija jaoks kohandatud teemad ja sisu selle kanali tarbimise ka tarbija jaoks meeldivamaks.
Kui Telling oma klientide jaoks otsib sobivaid inimesi, kellele reklaame kuvada, siis nimeliselt ta ühtegi reklaami kunagi kellelegi suunata ei saa. Erinevad platvormid pakuvad üldisemaid võimalusi, muu hulgas näiteks soo, vanuse, asukoha, huvide ja sarnase järgi.
«Internetikasutuse põhjal kohandavad väga paljud äpid ka äpisisest sisu personaalsemaks. Ehk kui sa otsid küülikupuure, siis võidakse sulle Tiktokis hakata kuvama ka videoid lemmikloomade või jänestega. Samamoodi võidakse YouTube'is sulle soovitada teatud teemal videoid lisaks tavapärastele,» selgitas ta.
Google võiks lõpetada koostöö Komsomolskaja Pravdaga
Propastopi etteheide ettevõtetele oli, et raha liigub veebilehtedele, mis õigustavad Venemaa sõjategevust Ukrainas. Raha teekond on sealjuures päris pikk ja keeruline. Küülikupuuri müüja maksab agentuurile, kes neile reklaami teeb, agentuur maksab teenuse eest näiteks Google'ile ja see omakorda veel paari tehingu kaudu lõpuks lehele, kus reklaami näidatakse.
Enamasti saab kasutada üldisemaid välistusi, näiteks et sa ei soovi reklaame kuvada vastuolulise sisuga lehtedel, teatud teemade juures või ka alla teatud vanuses inimestele. Sealt edasi algab puhas käsitöö, mis on Tellingu sõnul päris mahukas. «Sul ei ole olemas täielikku nimekirja, kust valida, millistel lehtedel reklaami näidata ja millistel mitte.»
Sama häda võib olla ka lehekülje pidajal, kes ei tea, mis reklaami tema küljel mõnele kasutajale näidatakse. Teatud määral saab erineva sisu näitamist küll piirata, aga lõpuni ei saa seda takistada. Kui keegi kurdab, et näeb väärikal leheküljel sobimatut reklaami, peab ta ilmselt omaenda netikäitumise üle vaatama.
Sama häda on reklaamiga YouTube'i videote vahel. Seda, et reklaam mitte kunagi mitte ühegi vastuolulise sisuga video vahele ei satu, on võimatu määrata. «Reklaamijad küll välistavad lehekülgi, sisuloojaid ja teemasid nii hästi kui oskavad, aga nii lehti kui sisu tuleb kogu aeg juurde üüratutes kogustes ja see teeb täieliku kontrolli keeruliseks.»
Sama kurtis ka Swedbank. «Kuigi oleme probleemiga tegelenud mitu aastat ja keelanud Google Adsi süsteemis reklaami avaldada tänaseks rohkem kui 4000 venekeelsel veebilehel, siis ilmub järjest juurde erinevaid (propaganda)lehti, mis muu hulgas kopeerivaid suletud/keelatud lehti, aga on ka täiesti uusi lehekülgi. Need uued veebilehed müüvad jälle omakorda Google'ile reklaamipinda ja tulemuseks ongi olukord, kus meie keelame, aga kuskil ilmub järjekordne uus veebileht, mida me veel keelata ei ole jõudnud,» selgitas Swedbanki panganduse kommunikatsioonijuht Kaarel Kutti.
Värno sõnul oleks kõige lihtsam see, kui Google lõpetaks koostöö taolise lehekülgedega. «Kõik suuremaid reklaamivõrgustikke omavad ja teenusena pakkuvad ettevõtted peaksid oma võrgustikku kontrollima ning andma reklaamijatele palju rohkem välistamisvõimalusi või võimaldama paremini valida, millistesse kohtadesse oma reklaame suunata,» lisas Telling.