Nestor: hinnatõus on röögatu, aga inimesed tarbivad ikkagi uskumatult palju (1)
29. aprill 2022, 11:50
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Eesti majanduses juba pikemat aega kestnud tugev vastuolu – hinnad kasvavad kiiresti, ent raha jagub endiselt justkui kõigeks.
«Alustuseks on märtsi inflatsiooninumbri kirjeldamiseks raske leida teist sõna kui röögatu. Aastane hinnakasv 15,2 protsenti meenutab varaseid 90. aastaid, mitte Eestit aastal 2022. Paremad pole olnud ka eelnevad kuud: veebruaris tõusid hinnad keskmiselt 12 protsenti, jaanuaris 11 protsenti,» tõi analüütik oma nädalakommentaaris välja.
Jaemüügi uskumatu kasv
«Kõlab uskumatult, ent tõik, et oma igapäevakulude eest peab nüüd maksma 15 protsenti rohkem, ei ole takistanud inimestel tarbimist suurendamast. Jaekaubandusettevõtete käive kasvas selle aasta märtsis vähemalt sama röögatu, 36 protsendi võrra. Isegi kui sealt hinnatõusu mõju maha lahutada, siis suurenes müügimaht ehk ostetud kaupade kogus 18 protsenti,» lisas ta.
Eelmise aasta märtsis piiras ostlemist kaubanduskeskuste sulgemine nädalavahetustel, ent Nestori sõnul ei saa öelda, et toonased müüginumbrid oleksid olnud kesised. Lisaks uskumatule tulemusele jaemüügis on vähemalt sama kiirelt kasvanud nõudlus ka erinevate teenuste järele, mille tarbimist varem koroona takistas.
Sellega vastuolud ei piirdu. Vaatamata ülikiirele inflatsioonile ja suurenevale tarbimisele on inimesed olnud suutelised veel ka säästma. «Kui vaadata keskpanga statistikat selle kohta, mis toimub eraisikute pangakontodel, siis on viimase poolaasta jooksul kasvanud majapidamiste säästud pankades justkui pärmi peal. Tugeva panuse sellesse andis muidugi teise samba pensionirahade väljavõtmine eelmise aasta sügisel, ent ka selleta saab pangahoiuste kasvu mõõta kahekohalise protsendiga,» lausus Nestor.
Hoiused kuivavad kokku
Kui jaekaubanduse müüginumbritest veel mingisugust pidurdumist ei paista, siis märtsi lõpu pangakontode saldo peegeldab Nestori sõnul seda, et inflatsioon on hakanud hambaid näitama. «Nimelt – kuigi eraisikute pangakontodel oli raha märtsi lõpuks endiselt 13 protsenti rohkem kui samal ajal 2021. aastal, siis selle aasta veebruariga võrreldes oli kuine kasv sisuliselt nullilähedane – 0,04 protsenti. Kui hoiuste edasine suurenemine oleks sama napp, siis piirduks annualiseeritud aastane kasv vaid poole protsendiga,» selgitas ta.
«Mõistagi ei või ühe kuu põhjal kinnitada, et olukord selliseks ka jääb. Pärast pensionirahade väljavõtmist eelmise aasta sügisel vähenes nii oktoobris kui novembris kontojääk pea protsendi võrra. Samuti leiab lähiminevikust teisigi kuid, kus kontodele raha veidi vähem kogunes või kontojääk suisa langes. Aga kusagilt peab raha ju tulema,» tõdes analüütik.
Kui raha kontolt kadumine saab inflatsiooni tõttu olema garanteeritud, siis muutub Nestori hinnangul võtmeküsimuseks see, kuivõrd kiiresti seda teisest otsast juurde pannakse – ehk kui kiireks osutub tänavune palgakasv. «Statistikaamet saab ametlikud numbrid esimese kvartali palgakasvu kohta kokku alles mai lõpuks. Ent eelvaate annavad maksuameti andmed, mis viitavad sellele, et tõus on olnud jõuline ja ilmselt kiirenes palgakasv eelmise aasta lõpuga võrreldes veelgi, tõustes üle 8 protsendi,» prognoosis ta.
Aasta alguses oligi jõuline palgakasv Nestori sõnul oodatav. «Juba eelmise aasta lõpuks oli töötuse määr kukkunud kõigest 5,2 protsendile. Samal ajal olid ettevõtted ülioptimistlikud oma tulevase tööjõuvajaduse suhtes ja mõnes sektoris, nagu näiteks tööstus, oli töötajaid juurde värvata soovivate ettevõtete osakaal aegade kõige suurem. Kui tööturul jõude olevaid inimesi enam kusagilt võtta ei ole, kuid töö vajab tegemist, siis algab paratamatult mäng selle peale, kes suudab maksta rohkem,» selgitas analüütik ning lisas, et uuest aastast tõsteti 12 protsendi võrra ka alampalka, mis tavapäraselt mõjutab palgataset madalapalgalistes ametites laiemalt.
Sõja mõju väga suur pole
Nestori sõnul on Venemaa sõda Ukrainas majandusolukorda küll muutnud, ent mitte 180 kraadi. «Kui uskuda konjunktuuriuuringuid, siis on ettevõtted meelekindluse säilitanud ja soovivad jätkuvalt inimesi juurde värvata. Küll mõnevõrra vähem kui enne kriisi,» märkis ta.
Samas on suurenenud ka tööjõu pakkumine. «Eestis on ajutise kaitse saanud ligi 23 000 Ukraina sõjapõgenikku, kellest umbes poole võiksid moodustada tööealised inimesed. Töötukassas on end neist registreerinud umbes 4000, ent rohkem kui 700 sealt läbi käinud inimest on endale juba töö ka leidnud – väga hea tulemus. Kokku on Eestis tööle asunud ligi 2500 Ukraina põgenikku,» tõi analüütik välja.
«Küll on põgenike voog järsult aeglustunud ja osa neist ilmselt juba ka Ukrainasse naasnud. Seega jääb ukrainlaste mõju tööturule ilmselt oodatust väiksemaks. Eelmise aasta viimase kvartali seisuga oli Eestis üle 11 000 vaba ametikoha ehk tundub, et ainuüksi Ukrainlaste abil tööjõukriisi ületada ei saa,» nentis Nestor.
«Niisiis, need tööandjad, kelle äri sõjale vaatamata õitseb ja töötajaid juurde vajavad peavad nende leidmiseks olema endiselt valmis maksma – ja mitte vähe,» võttis ta kokku.