Keskpank: sõja mõju Eesti laenuturule on seni tagasihoidlik

BNS
Copy
Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Foto: Eesti Pank

Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul tegi Venemaa agressioon Ukraina vastu Eesti ettevõtted ja majapidamised laenuvõtmisel mõnevõrra ettevaatlikumaks, eriti sõja esimestel nädalatel, seejärel on laenunõudlus aga suuresti taastunud.

Ehkki osa panku on muutunud laenupakkumisel ettevaatlikumaks, on ligipääs laenudele Raudsaare sõnul jätkuvalt hea ja laenukasv üsna kiire.

«Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes märtsis 10 protsendini. Sealjuures väljastati uusi eluasemelaene märtsis 15 protsenti rohkem kui aasta varem. Samas tuli kasv osaliselt juba varem sõlmitud laenulepingute täitmisest ning uute sõlmitud laenulepingute maht oli natuke väiksem kui eelmise aasta märtsis,» kommenteeris Raudsaar pressiteates.

Sõja puhkemise järel veebruari lõpus ja märtsi alguses eluasemelaenude nõudlus ajutiselt alanes, sest ostuotsuseid lükati edasi, kuid on seejärel taastunud. «Uusi autoliisinguid väljastati märtsis 8 protsenti rohkem ja tõenäoliselt oleks kasv veelgi kiirem, kui uute autode kättesaadavusega poleks probleeme,» tõi ökonomist välja.

«Ettevõtete laenukasv püsib viimaste aastate kiireima kasvu lähedal, üle 7 protsendi. Sõda on teinud ettevõtted ettevaatlikumaks pikaajaliste investeeringute ja laenuotsuste tegemisel. Mitmete pooleliolevate projektidega on küll edasi liigutud, kuid planeerimisjärgus projektid on osaliselt ootele pandud,» lisas ta.

Samas on Raudsaare sõnul koroonakriisi puhkemisele järgnenud ajaga võrreldes praegu investeerimisele ja laenutegevusele märkimisväärselt vähem pidurit vajutatud. «Hinnatõusu hirmus on paljud ettevõtted suurendanud laovarusid, millest tulenevalt kasvab käibekapitalivajadus, ning märtsis suurenes märgatavalt nõudlus lühiajaliste laenude ja faktooringu järele. Kui üldiselt veavad laenukasvu endiselt kinnisvara- ja põllumajandusettevõtted, siis varude soetamiseks laenamisega paistavad enim silma kaubandusettevõtted,» selgitas ökonomist.

Ka pankade laenupakkumise võime ja ligipääs pangalaenudele püsib Raudsaare kinnitusel hea. Märtsis läbi viidud pankade laenutegevuse uuringu järgi muutsid pangad oma laenustandardeid nii ettevõtetele kui ka majapidamiste eluasemelaenudele mõnevõrra rangemaks, kui need olid 2021. aasta lõpus. Ka konjunktuuriinstituudi laenukeskkonna uuringu järgi olid ettevõtete hinnangud pankade valmisolekule laenu anda märtsis sõjaeelse ajaga võrreldes natuke negatiivsemad.

«Samas on hinnangud viimaste aastate keskmisega võrreldes siiski head, millele on kaasa aidanud suurenenud konkurents laenuturul. Viimastel kuudel on pankade laenuandmise julgust üleval hoidnud muu hulgas teadmine, et laenukvaliteet on keerulisele olukorrale vaatamata püsinud hea: maksepuhkuste taotluste arv on väike ja viivislaenude tase madal,» võttis ta kokku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles