Eesti tegi ühispöördumises ELile ettepanekud põgenikekriisi leevendamiseks (1)
29. aprill 2022, 06:41
/nginx/o/2022/03/15/14427964t1h58b5.jpg)
Eesti ja veel üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki esitasid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, kus tegid ettepaneku eraldada raha Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ning võimaldada paindlikkust sõja tõttu raskustesse sattunud ehitusprojektide elluviimiseks.
«Tegime Euroopa Komisjonile ettepaneku panna Putini alustatud sõja tagajärgede leevendamiseks töösse vahendid, mis on tegelikult Euroopa Liidu eelarves olemas – sealhulgas enam kui miljardi euro suurune solidaarsuse ja erakorralise abi reserv (SEAR), mis on mõeldud just sellisteks olukordadeks. Lisaks peaks Euroopa Liit olema valmis andma ka erakorralist abi,» ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Euroopa Komisjon on võimaldanud liikmesriikidel kriisiga toime tulemiseks kasutada eelmise ELi eelarveperioodi jääke, kuid Eestil ja ka mitmel teisel pöördumisele alla kirjutanud riigil on neid kasutamata ressursse väga vähe – ainult struktuuritoetustest neile ei piisa ning vaja on lisarahastust.
Teise murena tuuakse esile, et kriis on oluliselt mõjutanud majandust ning hinnataset, kusjuures väga kiiresti on tõusnud ka ehitushinnad ning seoses sõjaga on tekkinud ehitusmaterjalide tarneraskused.
Riigid tegid Euroopa Komisjonile ettepaneku leevendada reegleid nii, et struktuuritoetusi oleks võimalik kasutada pikema aja vältel, selleks et pakkuda leevendust raskustesse sattunud ehitusprojektide lõpuleviimiseks.
Veel leitakse, et uuel eelarveperioodil peaks ühtekuuluvuspoliitika summadest 5 protsenti olema arvestatud erakorraliste kulutuste katmiseks.
«Meil peab sellistes olukordades, nagu praegu, olema võimalik tekkivatele probleemidele kiiresti reageerida. Tegime ka ettepaneku, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid saaks valdkondade vahel ümber suunata seniselt hõlpsamalt,» ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali.
Euroopa Komisjonile saatsid ühispöördumise Eesti, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia rahandusministrid ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonna ministrid.