AK ⟩ Kas globaliseerumine on läbi ning algas deglobaliseerumine?

Globaliseerumise üks näitaja on rahvusvaheline kaubandus. Fotol Shanghai sadama konteinerterminal. Foto: McPHOTO via www.imago-images.de

Kohe kui Ameerika Ühendriikide presidendiks sai Donald Trump oma kuulsa loosungiga ­«Ameerika kõigepealt» (America First) ning tema administratsioon alustas tollimaksude kehtestamist Hiina, Euroopa ja veel mitme riigi kaupadele, hakati rääkima riikide isoleerimisest ning ­globaliseerumise pidurdumisest.

Põhimõtteliselt on olemas ­kolme tüüpi globaliseerumist: majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline. Majanduslik globaliseerumine tähendab, et riigid ja regioonid on majanduslikult üha rohkem integreeritud. Nende vahel liiguvad vabalt ­kapital, kõikvõimalikud kaubad ja tooted ning nad on üha tihedamas vastastikuses sõltuvuses. Siiski ei ole ­globaliseerumise hindamiseks ühtegi väga head mõõdu­puud.

Üks palju kasutatud mõõdik on Šveitsis uurimisinstituudis ETH Zürich saksa ökonomisti Axel Dreheri loodud KOF globalisatsiooniindeks, mis baseerub nii majanduslikel, poliitilistel kui ka sotsiaalsetel kriteeriumitel.