/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/04/28/14513741t1ha472.jpg)
Eelarvenõukogu hinnangul võib Eesti riigivõlg järgmise viie aasta jooksul kasvada võrreldes praeguse tasemega ligi kaks korda ja küündida 11,6 miljardi euroni ehk peaaegu 30 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Eelarvenõukogu: riigivõlg kahekordistub järgmise viie aasta jooksul (2)
Nõukogu toob välja, et viimane poolaasta on toonud kaasa uusi ootamatuid väljakutseid, mis ei ole võimaldanud valitsusel asuda pandeemia vaibudes riigirahandust korrastama. Koroonakriisi toetusmeetmed ja lisakulud tervishoius on asendunud energiakriisi toetusmeetmete ja lisakuludega julgeolekus.
Samal ajal prognoositakse majanduskasvu seiskumist 2022.‒2023. aastaks. Seetõttu 2022. aastal riigirahanduse olukord rahandusministeeriumi hinnangul taas halveneb: võttes arvesse ka 2022. aasta lisaeelarve otsuseid, moodustab valitsussektori struktuurne ja nominaalne puudujääk vastavalt 4,5 ja 5,3 protsenti SKP-st.
Prognoosi järgi ületab nominaalne puudujääk Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvu paktis toodud 3 protsendi piiri ka veel järgmisel kahel aastal.
Valitsus loodab vähendada struktuurset puudujääki 2026. aastaks 2 protsendile SKP-st. Selleks ajaks ulatub valitsussektori võlg 11,6 miljardi euroni, peaaegu 30 protsendini SKP-st ehk kahekordistub võrreldes tänase tasemega. Seda plaani pikendades saavutatakse struktuurne tasakaal uuesti alles 2030. aastaks.
Toetusi ei suudeta ära kasutada
2021. aasta kujunes eelarvenõukogu sõnul taas selliseks, kus Euroopa Liidu toetusi ei suudetud prognoositud mahus rakendada. Ehkki möödunud aastat võib pidada erakorraliseks, kuna lisaks uue eelarveperioodi käivitamisele tuli kiirkorras kavandada taasterahastu kasutust, on eelarvenõukogu hinnangul tegemist korduva mustriga Eesti riigirahanduse planeerimisel.
Selliste prognoosivigade vältimiseks tuleks nõukogu arvates toetuste kasutust kavandada konservatiivsemalt või tõsta riigi administratiivset võimekust nende rakendamiseks.
Eelarvenõukogu hinnangul on oluline, et ka ajal, mil eelarvereeglid ajutiselt ei kehti ja kulusurve on ootamatute lisakulude ning kiire inflatsiooni tõttu suur, lähtutakse riigirahanduse juhtimisel vastutustundliku eelarvepoliitika põhimõtetest. Ajutiste lisakulude tegemisel laenuvahendeid kaasates on tähtis, et need oleksid hästi põhjendatud ning suunatud konkreetsetele ja ootamatutele hetkevajadustele.
Püsivate lisakulude tegemisel tuleb nende katteks leida ka püsivaid lisatulusid. Vastasel juhul on nõukogu sõnul oht, et valitsussektori tulude ja kulude struktuur nihkub püsivalt paigast ära ning hakkab üheskoos kiire hinnatõusuga kahjustama Eesti majanduse konkurentsivõimet.