:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2022/04/28/14513443t1h6064.jpg)
Venemaa on kahe sõjakuu jooksul teeninud fossiilenergiat välismaale müües peaaegu 63 miljardit eurot. Eksporditulud paisuvad hoolimata sellest, et müügimahud vähenevad.
Kus on sanktsioonid? Vene energia eksporditulud on kahe sõjakuu jooksul pea kahekordistunud (6)
Uuringufirma CREA (Centre for Research on Energy and Clean Air) andmetel on seejuures Euroopasse müüdud kahe kuu jooksul ligi 44 miljardi euro väärtuses naftat, gaasi ja kivisütt, ehk keskmiselt 22 miljardi eest kuus. Eelmisel aastal eksportis Venemaa fossiilseid kütuseid umbes 140 miljardi euro eest ehk ligikaudu 12 miljardi euro väärtuses kuus, seega on agressori tulud mullusega võrreldes peaaegu kahekordistunud.
Tõsi on, et ELi riigid on vähendanud energia ostmist Venemaalt, kuid järsk turuhindade tõus kasvatab endiselt idanaabri eksporditulusid.
CREA laevaliikluse ja lasti analüüside kohaselt on Venemaa kahe kuu jooksul pärast invasiooni algust saanud maailmas kokku nafta, gaasi ja söe ekspordist ligikaudu 63 miljardit eurot. Samuti näitab analüüs, kuidas Venemaa on jätkuvalt saanud kasu oma ülemvõimust Euroopa energiavarustuse üle, isegi kui valitsused on püüdnud takistada Putinit kasutamast naftat ja gaasi majandusrelvana.
Germany was by far the largest importer of oil, gas and coal from Russia, totaling EUR 9.1 bln, followed by Italy (EUR 6.9 bln), China (EUR 6.7 bln), the Netherlands (EUR 5.6 bln), Turkey (EUR 4.1 bln) and France (EUR 3.8 bln) pic.twitter.com/y4JJZJkjGy
— Centre for Research on Energy and Clean Air (@CREACleanAir) April 28, 2022
CREA andmetel on suurim Venemaa energia ostja Saksamaa, kes maksis pärast Ukraina sõja algust Venemaale kahe kuu jooksul fossiilkütuste tarnete eest umbes 9,1 miljardit eurot.
Teine suur energiaimportija Venemaalt pärast sissetungi algust on olnud Itaalia (6,9 miljardit eurot) ja kolmandal kohal on Hiina (6,7 miljardit eurot).
Analüüsist selgus, et paljud kütusefirmad, sealhulgas BP, Shell, Total ja ExxonMobil, jätkasid suures mahus kaubavahetust Venemaaga.
CREA uuring tugineb teadlaste andmete kogumisele laevade liikumise kohta, gaasivoogude reaalajas jälgimisele torustikes ja hinnangutel, mis põhinesid varasemal igakuisel kaubavahetusel.