Venemaa ähvardab Saimaa kanali laevaliikluseks sulgeda, kui Soome NATOsse astub

Saimaa järvistu on üks Euroopa suurimaid mageveereservuaare. Järvi ühendab Soome lahega 43 kilomeetri pikkune kanal, mis osaliselt kulgeb läbi Venemaa territooriumi. EPA/KIMMO BRANDT Foto: KIMMO BRANDT

Venemaa ajaleht Izvestija teatas, et riigiduumas kaalutakse võimalust vaadata uuesti läbi ning tõenäoliselt tühistada Saimaa kanali rendileping, kui Soome liitub NATOga. 

Kremli-meelse Izvestija teatel võidakse kanali rendileping tühistada, kui Venemaa vaatab suhted naaberriigiga Soome NATOga liitumise tulemusel uuesti läbi. 

Saimaa kanal on üks Soome olulisemaid siseveeteid, rendileping osaliselt läbi Venemaa kulgeva kanali kasutamiseks laevaliikluseks sõlmiti 1962. aastal ning 2013. aastal pikendati lepingut veel 50 aastaks. 

Venemaa riigiduuma rahvusvaheliste asjade komisjoni asejuhataja Dmitri Novikov ütles, et kui Venemaa suhted mõne riigiga halvenevad, on täiesti loomulik, et tuleb uuesti üle vaadata ka headel aegadel tehtud lepingud. 

Liiklus Saimaa kanalil on Venemaa rünnaku tõttu Ukrainale juba praegu olulisel määral kukkunud, kuna ettevõtted on suunanud oma kaubaveod teistesse transpordiliikidesse ning osa kanalil töötavatest lootsidest on saadetud sundpuhkusele, kirjutas Iltasanomat. 

Märtsis teatas Venemaa, et vähendab metsamaterjali vedu Saimaa kanali kaudu oma metsatööstuse kaitseks

Soome kavatses kanalit laiendada

43-kilomeetrine Saimaa kanal on oluline veetee peamiselt hobimeresõitjatele, kuid selle kaudu liikus ka arvestatav kogus Soome metsamaterjali. Venemaa territooriumil asuva kanaliosa pikkus on 29 kilomeetrit ning selle läbimisel on laevadel keelatud Venemaa kallastel randuda või silduda. 

Enne Venemaa rünnakut Ukrainale oli Soome alustanud ulatuslikke ettevalmistustöid Saimaa kanali taristu laiendamiseks. Et järvistu veetase on kõrgem kui Soome lahel, on kanalil mitmeid lüüside süsteeme. Soomlased kavatsesid lüüse suurendada ning tõsta veetaset kanalis, et suurendada veetee sügavust. Muutunud geopoliitilises olukorras on arendusprojektide elluviimine määramatuks ajaks edasi lükatud.