/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/04/26/14509162t1h4262.jpg)
Koos kevadise suurpuhastusega tuleks oma kodus üle vaadata ka jäätmemajandus. Tegemist on iga majapidamise jaoks olulise teenusega, mille vajadused ja pakutavad võimalused üha muutuvad.
Koos kevadise suurpuhastusega vaata üle ka prügimajandus
Alustada võiks sellest, et uurida oma jäätmekäitlusteenuse pakkujalt, millised on tänased võimalused jäätmeid üle anda – kas liigiti sorteerimine on nõutud, mitmeks tuleb jäätmeid sorteerida, kas mingeid jäätmeid saab tasuta ära anda ja kui, siis, milliseid ja kuhu. Kuna jäätmekäitlus kohaliku omavalitsuse korraldada, siis võivad eri paikades pakutavad teenused olla erinevad.
Kui see kaardistus tehtud, tasub üle vaadata kodune jäätmemajandus. Kas igas toas on laua all prügikast või on kogu jäätmetega seonduv koondatud kööki kraanikausi alla? Kus tekib kõige rohkem prügi? Kas on võimalus jäätmeid liigiti koguda?
Prügikastist kodu disainielemendiks
«Meie uuringud näitavad, et üheks levinumaks põhjuseks, miks inimesed kodus jäätmeid ei sorteeri, on ruumipuudus. Öeldakse, et ei ole piisavalt ruumi, et jäätmeid liigiti sorteerida,» rääkis Tootjavastutusorganisatsioon OÜ turundus- ja kommunikatsioonijuht Gaili Eding.
Samas ei tekita jäätmete liigiti kogumine neid juurde, sest maht on ikka sama – need lihtsalt kogutakse eraldi. «Kogumisnõusid ehk kaste, ämbreid ja kotte on siis ühe asemel kuni viis, aga need võivad olla väiksemad. Iga kord kodust lahkudes saab üks-kaks kotti kaasa haarata ja tühjendada õuel sobivasse konteinerisse või viia avalikku konteinerparki. Nii saab kodu hoopis rohkem jäätmevabaks,» selgitas Eding.
/nginx/o/2022/04/26/14509168t1h920d.jpg)
Samuti lükkab ta ümber levinud hoiaku, et prügikasti koht on ainult köögis kraanikausi all. «Kodudes on prügi äraviskamise koht endiselt köögis, aga see ei pea nii olema. Kui bio- ja olmejäätmed on tõesti mõistlik jätta kraanikausi alla, sest seal tekib neid enim, siis teiste jäätmeliikide puhul tasub värske pilguga ringi vaadata.»
Papp- ja paberpakendid ning muud paberjäätmed võib koguda töötuppa paigutatud kasti, klaas- ja pandipakendid tekivad enim ehk hoopis terrassil, saunas või garaažis, mistõttu on neid mugav koguda seal, soovitab Eding.
Tänapäevased koju mõeldud jäätmekäitluslahendused ei ole peitmist vajavad plastik- või metallämbrid, vaid näiteks vineerist tehtud pilkupüüdvad disainielemendid. «Kompaktsed kastid, mida saab üksteise otsa sobitada, mahuvad ka kõige väiksemasse kööki ja muudavad jäätmete liigiti kogumise lihtsaks ja mugavaks,» kinnitas ta.
Võimalus ka korteriühistutele
Kui eramajas saab omanik ise otsustada, mis liiki jäätmeid ja kuhu ta kogub, siis kortermajade puhul on vaja elanike ühisotsust. Kui kortermajas ei ole veel loodud võimalust jäätmeid liigiti sorteerida, siis saavad elanikud initsiatiivi üles näidata ja korteriühistule ettepaneku teha.
«Kuna segaolmejäätmete kogused vähenevad jagunedes erinevate tasuta kogutavate jäätmeliikide vahel ära, siis aitab see ka kulutusi kokku hoida – see peaks kindlasti olema argument, millega naabreid sorteerimise kasulikkuses veenda,» ärgitab Eding ja lisab, et ka kortermajal on mõistlik üle vaadata erinevate jäätmeliikide kogumisvahendite suurus ja tühjendussagedus.
Tootjavastutusorganisatsioon on nii eramajadele, korteriühistutele kui ka ettevõtetele loonud võimaluse anda olmejäätmetest eraldi kogutud pakendid ära tasuta.