Ukraina sõda tõstab nisu hinda ligi 70 protsenti ja jätab vaesed piirkonnad nälga

Kombain koristab Ukraina põllul nisu. Foto: AdobeStock

Ukraina teraviljatarnete katkemine ohustab ülemaailmset toiduga kindlustatust, ähvardades jätta suurded madala maksujõuga piirkonnad nälga ja tõsta nisu hinda ligi 70 protsenti.

Ukraina on üks kümnest suuremast teravilja eksportijast, mis moodustas aastatel 2016–2020 ligikaudu 9,5% kogu nisu ja 14,4% maisi ekspordist. Vaid kahe nädalaga pärast sõja puhkemist tõusid nisu ja maisi hinnad vastavalt 24,4% ja 11,8%, kirjutas veebiportaal kyivindependent.com.

Teraviljapuudus võib mõjutada enam kui 5% maailma elanikkonna toitumisharjumusi ja elatustaset. Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna arengumaad on teravilja hinnatõusu ja kättesaadavuse suhtes eriti haavatavad. Viimase viie aasta jooksul moodustas Ukraina nisu üle 20% Tuneesia, Liibüa, Liibanoni, Tai, Bangladeshi ning ka Egiptuse ja Indoneesia koguimpordist. Iisrael, Tuneesia ja Liibüa on omakorda ostnud Ukrainast üle 50% maisist, Egiptus aga ligi 30%.

Seetõttu on need riigid haavatavad nii Ukraina teraviljatarnete seiskumise kui ka teraviljahindade tõusu suhtes maailmaturul, arvestades enamiku nende riikide elanike väiksemat ostujõudu.

Teravilja hinnad jäävad Ukraina väiksema osaluse tõttu ülemaailmsel teraviljaturul ja Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu rekordkõrgusele, kuigi Ukraina ekspordi langust suudavad osaliselt kompenseerida teised riigid.

Kui maailmaturul napib Ukraina maisi, võib see kaasa tuua vaid mõõduka hinnatõusu: sel kauplemisaastal 1,5% ja järgmisel kauplemisaastal 1,5%. Maisipuudust kompenseerivad tarned Lõuna-Ameerikast ja Ameerika Ühendriikidest.

Nisu hinda mõjutab Ukraina toodang rohkem: nisu keskmine hind võib sel kaubandusaastal tõusta 68% ja järgmisel aastal veel 14%. Isegi Ukraina ekspordi osalise ehk 25% vähenemise korral võivad nisu hinnad sel ja järgmisel kaubandusaastal tõusta vastavalt 59% ja 11%.