Analüütikud: Venemaa majanduse käekäik ei mõjuta Eesti tarbija heaolu

Kauplus Foto: Konstantin Sednev

Kuigi teatud toodete saadavus poes on Ukraina sõja tõttu palju kõneainet tekitanud, ei ole konfliktil Eesti kaubandussektorile suurt ja olulist mõju, kinnitasid SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor ja NielsenIQ tegevjuht Erlend Villems.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ning kaubandus- ja majandusvaldkonna eksperdid ütlesid jaekaubandus- ja tehnoloogiaettevõtte StrongPoint konverentsil, et Eesti ja Venemaa majandus ei ole väga tihedalt seotud ning me ei sõltu kuigi olulisel määral Venemaa majanduse käekäigust. Näiteks oli Eestis valmistatud toodete eksport Venemaale eelmisel aastal vaid 2 protsenti.

Impordiga on probleem suurem, aga ka siin tuleb vaadata numbreid – üle poole Venemaalt imporditud toodetest moodustab kütus. Tegemist pole aga kütusega, mida eestlased autosse tangivad, vaid see on kütus, mis töödeldakse siin ümber ja müüakse maailmaturule edasi, ja see ei jäta Eestisse palju lisandväärtust.

Kui vaadata kaubandusvaldkonda ja kaubandusturu dünaamikat, tõi uuringufirma NielsenIQ tegevjuht Erlend Villems välja, et Ukraina sõda ei ole inimeste tarbimist olulisel määral mõjutanud. «Viimastel nädalatel midagi drastilist toimunud ei ole. Turu kasv pigem jätkub ja tootekategooriates on tõuse ja langusi,» rääkis Villems.

Teatavaid muutusi tõi konflikt kaasa mõne konkreetse tootekategooria puhul. Näiteks kasvas hüppeliselt jahu, suhkru, õlide, pasta ja riisi ostmine, samuti liha- ja kalatooted.

Tõusis ka beebitoodete müük, näiteks beebitoidud, mähkmed või piimasegud. Kuid siin tuleb arvestada ka sõjapõgenike aitamise mõju – inimesed ostsid ja saatsid Ukrainasse toiduaineid, ja see kallutab statistikat.

Ukraina sõja mõju asemel tajuvad tarbijad pigem üldist ostukorvi kallinemist ning see mõjutab ka ostuharjumusi. Pooled NielsenIQ omnibussi uuringus osalenud tõid välja, et nende majandusolukord on viimasel ajal märkimisväärselt halvenenud või muutub kehvemaks lähiajal. 37 protsenti tõi välja, et kuigi nende majandusolukord ei ole halvenenud, on nad teatud sisseostudega ettevaatlikumad. Üldiselt inimesed tarbimist vähendada ei plaani, küll aga kavatseb 22 protsenti vähendada premium-kategooria ehk kallima hinnaklassi toodete soetamist.

NielsenIQ omnibussi uuring viidi läbi veebruaris ja Eestist osales selles 1600 inimest.