Vene gaasist loobumine ei pruugi tänavu võimalik olla

Balti riikide ainuke gaasihoidla on praegu Riia lähedal Inčukalnsis. Foto: Skultelng.lv

Kuigi poliitikud löövad trummi, et Eesti enam Venemaalt gaasi ei osta, on elu märksa keerulisem. Energeetikaekspertide sõnul on ilma Vene gaasita praegu väga raske kokku saada isegi valitsuse kavandatud riiklikku strateegilist gaasivaru, sest meile meelepärast kaupa pole lihtsalt saada.

Kui riik otsustanuks ühe teravatt-tunni suuruse varu soetada aasta eest, saanuks selle hankida suuremate probleemideta vähem kui 20 miljoni euroga. Kuna aga Ukraina sõja puhkemist ja Vene gaasi põlu alla sattumist ette näha ei osatud, hakatakse nüüd energiakandja reservi looma sõjaaja hindadega – lisaeelarve kulureale kirjutati lausa 170 miljonit eurot. Kuigi summa on üüratu, on eesmärk tähtsam: tagada ühiskonna kõige olulisemate teenuste toimepidevus ning toasoe inimestele ka siis, kui olukord läheb käest ära.

Praegu on varustuskindluse tagamiseks riigil kasutada Eleringi juures olev saja gigavatt-tunni suurune reserv, millest talvekuudel jätkub kaitstud tarbijatele umbes kuuks ajaks. Kaitstud tarbijate hulka kuuluvad kodutarbijaid ja soojusenergia tootjad, kes ei saa tootmises kasutada midagi muud peale gaasi.