Põllumajandusvolinik: nälg meid ei ähvarda, küll aga immigrantide vool

Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski kinnitas, et Euroopa toidujulgeolek on tagatud, kuid piirkondadest, mida ähvardab näljahäda, võib tulla Euroopasse uus immigrantide voog.

Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski kinnitas oma esmaspäevasel Eesti visiidil viibides, et toidukriisi Euroopas ei ole ja toiduga varustatuses probleeme ei esine.

«EL on suur toidutootja ja eksportija, siin pole ohtu toidujulgeolekule,» kinnitas Wojciechowski. Tema sõnul on ELis väetisekriis, kuid selle ulatus ei ole nii suur. Toidu impordi ja ekspordi käive ELis on 3000 miljardit eurot. Kolm sõjast mõjutatud riiki on Venemaa, Valgevene ja Ukraina, kuid need ei mõjuta seda oluliselt.

«Venemaa osa ELi toidukaubandusest on 5-6 protsent ja see oli ELi jaoks peamiselt eksporditurg,» täpsustas Wojciechowski.

Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemanni kinnitusel nälg Eestit ei ähvarda, sest me toodame ise kohapeal piisavalt toitu, et riigi vajadusi katta. «Ainult puuviljade, marjade ja aiasaaduste osas jääb meie isevarustatuse tase vajadusele alla,» ütles ta.

Ainult puuviljade, marjade ja aiasaaduste osas jääb meie isevarustatuse tase vajadusele alla.

Siim Tiidemann, maaeluministeeriumi asekantsler

Küll aga tuleb Tiidemanni sõnul harjuda kallimate toiduhindadega, mis jäävad kõrgeks ka edaspidi.

Suured piirkonnad võivad jääda nälga

Ukrainast lähtuvalt on probleem teine. Ukraina on suur nisueksportöör, kes varustas Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida regioone. «Need piirkonnad sõltuvad Ukrainast ja sõda tekitab neis piirkondades probleeme toiduvarustatusega, mis võib tekitada meile probleeme sisserändajatega,» rääkis Wojciechowski.

Energiakriis EL-is on seotud gaasi hinnatõusuga. Väetiste hinnad ja kütuste hinnad on tõusnud. 23. märtsi vastu võetud Euroopa Komisjon uus ajutise riigiabi raamistik võimaldab riigil toetada ettevõtjaid kuni 400 000 euroga. Tegu on Ukraina sõja ning kõrgete energiahindade tõttu antud üldiste juhtnööridega, millest riik saab ettevõtjatele makstava toetuse kujundamisel lähtuda. Seda abi on lubatud kasutada loomasööda ja väetiste ostmiseks. Lisaks riigiabi lubamisele, võetakse sel aastal toidutootmiseks taas kasutusse neli miljonit hektarit lisamaad. Kolmanda meetmena toetatakse sealiha tootjaid, kellele on juba positiivset mõju avaldanud eraladustamise meede.

«Meetmete eesmärk on mitte importida Venemaa kaupa, sest tegemist on agressoriga,» lausus Wojciechowski.

Wojciechowski tänas kõiki Eesti põllumehi, kes on aidanud ELi toidujulgeolekut kindlustada. Samuti tänas ta Euroopa Komisjoni nimel Eestit Ukraina põgenike vastuvõtmise ja abistamise eest.

Vaja on toetada ka väiketalusid

Võimalike kriiside üleelamiseks ja laiemalt toidujulgeoleku tõstmiseks peaksime Eestis säilitama mitmekesise põllumajandustootmise struktuuri, et tagada muuhulgas ka taludel põhineva tootmise säilimise. Riskide maandamiseks on oluline just tootjate paljusus, erinevus ja hajutatus üle riigi ning et ka väiketootjaid käsitletakse elutähtsa teenuse pakkujana. Toidu tähtsust ja tootjate hajutatuse vajadust näitab ka Ukrainas täna toimuv.Kerli AtsEestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige