Vihakõne või lapsporno toob karmi tagajärje: EL jõudis kokkuleppele uues tehnoloogiafirmade seadusandluses (3)
Euroopa Liit vormistas laupäeval uue seadusandluse, mis peaks võitlema ebaseadusliku sisu vastu internetis.
Digiteenuste Akt (Digital Services Act ehk DSA) peaks tagama selle, et platvormidele ja veebilehtedele oleksid karmid tagajärjed, kui sealt leitakse keelatud sisu vihakõnest, desinformatsiooni ja laste seksuaalse väärkohtlemise piltideni.
EL-i ametnikud ja parlamendisaadikud jõudsid kokkuleppele kõnelustel Brüsselis laupäeva hommikul. DSA on olnud töös alates 2020. aastast.
«Tänane kokkulepe DSA küsimuses on ajalooline,» ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
«Uued reeglid kaitsevad veebis kasutajaid, tagavad väljendusvabaduse ja võimalused ettevõtetele. Mis on Euroopa Liidus ebaseaduslik offline'is (mitte internetis), on sisuliselt ka ebaseaduslik online'is (internetis).»
«DSA-ga lõpeb periood, mil suured veebiplatvormid käituvad, nagu nad on liiga suured, et hoolida. Suur verstapost EL-i kodanike jaoks,» ütles Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Thierry Breton.
Ametlikult peavad leppe heaks kiitma ka 27 liikmesriiki ja Euroopa Parlament.
Seadusandlus käib käsikäes veebimonopolide vastase Digiturgude Aktiga (DMA), mis vormistati märtsi lõpus.
Tehnoloogiafirmasid on korduvalt kritiseeritud oma platvormide väidetavalt puuduliku järelevalve pärast.
USA tehnoloogiafirmade lobigrupp Computer & Communications Industry Association (CCIA) ütles laupäeval, et täpsustamist vajab mitu olulist üksikasja, et lõplik seadusandlus «sobiks kõigile ettevõtetele, suurtele ja väikestele, et neil oleks võimalik reegleid praktikas järgida».
Uued reeglid näevad ette, et platvormid eemaldaksid ebaseadusliku sisu nii kiiresti, kui nad selle olemasolust teada saavad. Sotsiaalmeediafirmad peavad blokeerima kasutajad, kes seadust regulaarselt rikuvad.
DSA kohustab e-kaubanduse firmasid kinnitama varustajate andmed enne nende toodete müümist.
Kuigi paljud DSA reeglid puudutavad kõiki firmasid, siis «väga suurtele platvormidele» on määratud erikohustused. Nendeks firmadeks hinnatakse enam kui 45 miljoni aktiivse Euroopa Liidu kasutajaga platvorme.
Sinna nimekirja kuuluvad Google, Apple, Facebook, Amazon ja Microsoft, samuti Twitter, kuigi ettevõtete nimistut veel avalikustatud pole, kirjutas AFP. Tõenäoliselt hõlmab see ka TikToki, Zalandot ja Booking.comi.
Nendel firmadel tuleb hinnata riske, mis puudutab nende teenuste kasutamist ja eemaldada ebaseaduslikku sisu. Neil tuleb ka olla läbipaistvamad oma andmete ja algoritmide kohta.
EL-i uusi digireegleid kiitis endine USA välisminister Hillary Clinton. «Liiga kaua on tehnoloogiaplatvormid võimendanud valeinformatsiooni ja äärmuslust ilma vastutust võtmata,» kirjutas Twitteris Clinton. «EL on valmis midagi selle suhtes ette võtma,» säutsus ta.
Euroopa Komisjon hakkab läbi viima ka iga-aastast kontrolli ja võib kehtestada korduvate rikkumiste eest trahvi summas kuni kuus protsenti kontserni aastasest käibest.