Osa riike on märgatavalt suurendanud Vene nafta importi

Rosneftile kuuluv Vankorskoje naftaväli Siberis Krasnojarski lähistel märtsis 2015. Foto: Sergei Karpukhin / Reuters / Scanpix

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlaste uuringust selgub, et kuigi hulk riike on sisuliselt loobunud Vene naftast, siis teised on selle ostmist kõvasti suurendanud.

Kaks MIT teadlast, mehaanika ja matemaatika professor Anette E. Hosoi ning ettevõtluse professor, Rahvusvahelise valuutafondi IMFi endine peaökonomist Simon Johnson võrdlesid tudengifirma The Wednesday Group poolt avalikest andmetest kokku pandud statistikat Vene nafta tankeriga toimunud tarnete kohta. Nad jõudsid järeldusele, et kuigi paljude riikide puhul on need oluliselt langenud, on teised hakanud märtsis oluliselt enam Vene naftat ostma kui veebruaris.

Venemaa tankeriga eksporditud nafta kogus märtsis veidi kahanes, aprilli alguses aga tõusis märgatavalt. Kui veebruaris 2022 oli see 3,14 miljonit barrelit päevas, siis märtsis keskmiselt 3,11 miljonit barrelit päevas. Aprilli esimesel kümnel päeval oli keskmine päevane eksport juba üle nelja miljoni barreli. Nafta maailmaturuhind on seejuures veebruariga võrreldes märgatavalt kõrgem, kuid Venemaa pakub kuuldavasti oma naftat tugeva allahindlusega.