Luubi all ⟩ Ehitusmaterjalid kallinevad kiiremini, kui töölised neid seina laovad

Astlanda Ehitus juhatuse esimees Kaupo Kolsar Tallinnas Estonia puisteel, kus käib kunstiülikooli endiste ajutiste ruumide renoveerimine. Tema selja taga soojustusvilla varu. Foto: Eero Vabamägi

Kui Ukraina sõda kaks kuud tagasi algas, lõi see paariks nädalaks hinge kinni. Inimesed olid paanikas, kõige heitunumad olid valmis kohe kõik võileivahinna eest maha müüma, et Eestist lahkuda. Koroonakriisis karastunud inimloomus on aga nüüdseks vähemalt kinnisvaraturul sõjahirmust vabanenud. Elu läheb edasi, sest nagu ütleb kulunud kõnekäänd – raskused on nende ületamiseks.

Ehitushinnad on aastaga kasvanud keskmiselt viiendiku võrra, kuid sellele on lisandunud uus probleem, mida peenema nimega kutsutakse tarneraskusteks. Otse öeldes pole ehitusmaterjale saada, sest varustuskanalid on läbi lõiganud Ukraina sõda ning majandussanktsioonid Venemaa ja Valgevene vastu. Nii räägivadki ehitusettevõtjad, et justkui oleks tagasi nõukogude aeg, mil pidid laomehele pudeli Vana Tallinna viima. Samuti ostavad ettevõtted ehitusmaterjale igaks juhuks kokku – kunagi ei tea, millal soojustusvilla või prusse vaja läheb. Või kui endal ei lähegi vaja, saab neid millegi hädavajaliku vastu vahetada.