/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/04/22/14499831t1h2f2b.jpg)
Möödunud aasta neljanda kvartali lõpu seisuga moodustas Eesti riigivõlg 18,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), olles sellega võlatasemelt jätkuvalt Euroopa Liidu (EL) madalaim riik.
Eesti riigivõla tase on ikka Euroopa Liidu madalaim
Sealjuures langes Eesti riigivõlg 2020. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 0,9 protsendipunkti, kvartalivõrdluses oli langus 1,6 protsendipunkti, selgus Eurostati andmetest.
Lisaks Eestile olid madalaimad võlatasemed 24,4 protsendiga Luksemburgis ja 25,1 protsendiga Belgias. Kõrgeim riigivõla ja SKP suhe oli 193,3 protsendiga Kreekas, järgnesid 150,8 protsendiga Itaalia ja 127,4 protsendiga Portugal.
Möödunud aasta lõpus oli euroala valitsusvõla suhe SKP-sse keskmiselt 95,6 protsenti, mida oli 1,6 protsendipunkti jagu vähem kui aasta varem. EL-is tervikuna langes näitaja aastavõrdluses 90 protsendilt 88,1 protsendile.
Kvartalivõrdluses kasvas riigivõla ja SKP suhe seitsmes EL-i liikmesriigis. Tõus oli suurim 1,8 protsendipunktiga Slovakkias, 1,5 punktiga Tšehhis ja 1,3 punktiga Lätis. Võlatase langes 19 riigis – enim Kreekas 8,3 protsendipunkti võrra, Küprosel 5,4 punkti võrra ja Sloveenias 5 punkti võrra. Tase püsis muutumatuna Saksamaal.
Aastavõrdluses kasvas võlanäitaja samuti seitsmes liikmesriigis, seejuures oli tõus suurim 4,2 protsendipunktiga Tšehhis, järgnesid 3,6 punktiga Malta ja 3,3 punktiga Sloveenia. Suurim langus toimus 13,1 punktiga Kreekas, 11,4 punktiga Küprosel ja 7,8 punktiga Portugalis.