/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/11/04/14182875t1h603b.jpg)
Justiitsminister Maris Lauri tutvustas riigikogule kolmapäeval esimesel lugemisel füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Liidu saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv.
Võlast vabaneda soovijaid hakkab nõustama usaldusisik
«Eesmärk on muuta raskustesse sattunud ettevõtjate ja inimeste aitamiseks loodud meetmed abivajajate jaoks arusaadavamaks, tõhusamaks ja kõikidele osapooltele vähem kulukaks,» sõnas minister riigikogu ees peetud kõnes.
Eraisikutele luuakse ühtne maksejõuetusavaldus, mille esitamisel on võimalik võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlus.
«Füüsilise isiku jaoks on võlgade ümberkujundamise menetlus ja isegi selle algatamine keeruline. Täita ja esitada tuleb mitmeid vorme, igaühel on omad tingimused ja niigi keerulises olukorras võlgniku jaoks käib see üle jõu. Samuti ei olda võlgade ümberkujundamise menetlusest kui ühest võimalusest üldse teadlikud. Loodame seda uue, ühe avalduse süsteemiga muuta,» sõnas minister.
Lisaks ühtse maksejõuetusavalduse loomisele korraldatakse ümber võlgniku nõustamise süsteem ning suurendatakse nõustamise osakaalu. Füüsilist isikut hakkab tema maksejõuetusmenetluses algusest lõpuni nõustama ja abistama professionaalne usaldusisik.
«Usaldusisik aitab võlgnikul välja selgitada tema täpse majandusliku olukorra ja valida menetlusliigi ning abistab ja nõustab menetluse läbiviimisel. Lisaks esitab usaldusisik võlgade ümberkujundamise menetluses võlgniku nimel kohtule võlgade ümberkujundamise kava. Samuti on usaldusisiku roll kaitsta ka võlausaldajaid. Näiteks peaks usaldusisik vaatama, et võlausaldajate eest ei varjata tulu,» selgitas justiitsminister.
Paindlikumaks muutub ka ettevõtjatele mõeldud seni mõnevõrra jäik saneerimismenetlus. Näiteks pikendatakse saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaega, antakse võimalus seda enne kinnitamist muuta ning teha ümberkorraldusi ka juba kinnitatud kavas, mis varem võimalik ei olnud.
Teisalt on oluline vähendada pikale venivaid menetlusi ja kuritarvituse ohtu. Selleks vähendatakse ebavajalikke kaebeõiguseid, mis venitavad menetlust.
«On oluline, et nii võlausaldajad kui ka ettevõtted ise näeksid saneerimismenetluses võimalust, mitte ohtu või väheusaldusväärset keerulist bürokraatiat,» sõnas Lauri.
«Peamine saneerimismenetluse kuritarvitamise viis on järgnevas pankrotimenetluses või täitemenetluses võimalike tagasivõitmise hagide esitamise tähtaegade nö mööda laskmine. Eelnõuga näeme ette vastavate tähtaegade pikenemise saneerimismenetluse kestuse võrra,» tõi Lauri näite.
Äriseadustikus tehtavad muudatused suunavad juhatuse liikmeid olukorras, kus majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline, astuma samme makseraskuste ületamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Makseraskuste ületamiseks on oluline nendega piisavalt varakult tegeleda.
«Saneerimine on abinõude kogumi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Toetades ettevõtlust toimiva ja tõhusa seadusraamistikuga saame tagada Eesti ettevõtluskeskkonna hea maine ja atraktiivsuse ka investorite silmis,» lisas ta.