Lääne ettevõtete palgaraha voolab endiselt kosena Venemaale

McDonald’s pani Venemaal söögikohad kinni, aga 62 000 töötajat saavad ikka palka. Foto: Maxim Shipenkov

Hoolimata lubadustest peatada tegevus Venemaal, maksavad paljud välisfirmad oma ligi 200 000 sealsele töötajale endiselt palka.

Väljaande Financial Times analüüs näitab, et selliseid palgasaajaid on vähemalt 188 000. Tõenäoliselt on neid siiski palju enam, kuna suured tööandjad, sealhulgas KFC omanik Yum Brands ja Coca-Cola, ei ole kinnitanud, kas nende palgamaksed Venemaal jätkuvad.

Analüüs on kooskõlas Moskva linnapea Sergei Sobjanini esmaspäevase teatega, kus märgiti, et välisfirmade lahkumine või töö peatamine on tekitanud 200 000-le linna töötajale töötuks jäämise ohu. «Meie hinnangul ähvardab umbes 200 000 inimest töökaotus,» kirjutas Sobjanin oma blogis.

Linnapea meenutas, et eelmisel nädalal kiitsid linnavõimud heaks vallandamisohus töötajate toetamise programmi. Eelkõige on see suunatud välismaiste ettevõtete töötajatele. Võttes arvesse föderaaleelarvest saadavaid toetusi, eraldatakse programmi elluviimiseks 3,36 miljardit rubla (37 miljonit eurot).

Töötajad istuvad jõude

Kui valgekraede tööandjad ehk näiteks pangad, advokaadibürood ja kindlustusseltsid viivad töötajaid üle teistesse riikidesse, siis tootmis-, kaubandus- ja teenindussektori töökohad ilmselt lihtsalt kaovad, kui ettevõtted ei näe peatset võimalust oma äride uksi taas avada.

Levi Straussi tegevjuht Chip Bergh ütles, et aprillis maksab teksabränd endiselt oma 800-le Venemaa töötajale palka. «Praeguste uudiste valguses ei ole ma kuigi optimistlik, et hakkame varsti täies mahus taas tegutsema,» lisas Bergh.

FisherBroylesi juristi Peter Findingi sõnul on tegevuse peatanud ettevõtted Venemaa seaduste järgi endiselt kohustatud töötajatele palka maksma. «Ettevõtted saavad valida, kas jätkata töötajatele tavapärasel viisil maksmist, maksta välja kuni kuue kuu töötasu kombineerituna koondamis- ja lahkumishüvitisena, või suunata inimesed tööaladele, mida tegevuse peatamine ei mõjuta,» selgitas Finding. «Tööandjad võivad ka töötajatega kokku leppida, et viimased nõustuvad töö peatamise ajal madalama palgaga, kuid töötajatel oleks sellise stsenaariumi korral läbirääkimistel nõrgem positsioon.»

Kodukaupade hiiglane IKEA on võtnud kohustuse maksta oma töötajatele palka Venemaal kuni mai lõpuni, kokku kolm kuud, mis on ühe kuu võrra enam kui Venemaa seadustega nõutud koondamistasu.

Finding, kes nõustab Venemaal rahvusvahelisi ettevõtteid, ütles, et jõude jäetud töötajad ilmselt koondatakse, kuigi töötajatele 12 500 rubla ehk 137 euro suuruse miinimumpalga maksmine on suurfirmadele suhteliselt väike väljaminek.

Mullu 23 miljardit dollarit teeninud McDonald’s teatas, et maksab Venemaal palka 62 000 töötajale ning nende kogukulu seal on 50 miljonit dollarit kuus.

Paljudel lääne ettevõtetel on samas keeruline sanktsioonide all ägavasse riiki raha üle kanda. Findingi hinnangul tuleb neil kasutada Venemaal asuvaid rahavarusid, kuid need võivad peagi ammenduda. «Näeme lähiajal päris palju maksejõuetuse ja likvideerimise juhtumeid,» arvas ta. «Kui Venemaa tööandja läheb likvideerimisele, on ettevõte teoreetiliselt kohustatud enne töötajatele palga välja maksma, kui selleks raha on.»

Venemaa valitsus üritab massilise tööpuudusega tekkivaid probleeme ennetada, hiljuti käivitati 40 miljardi rubla suurune abipakett, mis peaminister Mihhail Mišustini sõnul toetaks umbes 400 000 töötajat.

Mõned lääne tööandjad pelgavad, et Moskva võib arestida nende vara või lubada intellektuaalomandi vargusi. «Vene valitsus on kehtestanud seadused, millega saab lahkuvate ettevõtete vara natsionaliseerida,» ütles Levi Straussi juht Bergh. USA kaubamärgiadvokaat Josh Gerben lisas, et juba ongi esitatud taotlusi kasutada McDonald’si, Coca-Cola ja teiste kaubamärke.

Tulekul suurkoondamised

Findingi sõnul on mõned firmad, sealhulgas tubakafirma British American Tobacco, otsustanud vara anda Vene partneritele, mis võimaldab eeldatavasti säilitada ka töökohti. Sellises olukorras on töötajate tulevik aga äärmiselt ebakindel, sest töökultuur ja tasustamise kord ilmselt muutub.

Millal suurkoondamised algavad, sõltub ilmselt poliitilisest olukorrast. Saksa Mannheimi ülikooli jätkusuutliku ettevõtluse õppetooli juhataja Laura Marie Edinger-Schons prognoosis, et sõja jätkumine ja üha lisanduvad tõendid Venemaa julmuste kohta kiirendavad seda protsessi. «Pärast Butša sõjakuritegusid on meeleolu kindlasti muutunud,» ütles ta. «Hakatakse aru saama, et see pole ainult Putini sõda, vaid suur osa venelastest kui mitte ei toeta sõda, siis vähemalt nõustub sellega.»