Venemaa keskpank tunnistas, et ei leidnud maailma peamistele reservvaluutadele alternatiive pärast seda, kui lääneriikide kehtestatud sanktsioonid jätsid neile vaid jüaani ja kulla ning plaanib nüüd kättemaksu.
Venemaa haub kättemaksu finantssanktsioone kehtestanud riikidele (2)
Enne Ukraina sõda vähendas Venemaa Pank aastaid dollari positsiooni, viies selle osakaalu eelmise aasta lõpuks veidi alla 11 protsendi, kirjutas Bloomberg. Enam kui kolmandik Vene varude kogusummast oli aga eurodes, lisaks täiendavad investeeringud sellistesse valuutadesse, nagu Briti nael ja jeen, mis võimaldas rahvusvahelistel valitsustel president Vladimir Putini rünnaku eest kättemaksuks arestida umbes pooled varudest.
Vene keskpanga juhi Elvira Nabiullina sõnul ei ole keskpank leidnud veel uusi võimalusi varude hoiustamiseks. Esmaspäeval Moskvas parlamendikomisjoni ees kõneldes ütles ta, et on liiga vara teha järeldusi, mida Venemaa peaks teisiti tegema.
«Peame vaatama tulevikku, kuid hetkel on mul raskusi konkreetsete ettepanekute tegemisega,» ütles ta. «Likviidseid reservvaluutasid emiteerivate riikide nimekiri on piiratud ja just nemad on võtnud kasutusele vaenulikud meetmed ja piiranud meie juurdepääsu.»
Venemaa Pangale kehtestatud piirangud tähendasid, et see ei saanud rubla kaitsmiseks turule sekkuda, sundides seda kehtestama kapitalikontrolli ja tõstma turgude rahustamiseks erakorraliselt intressimäära. Venemaa reservid saavutasid rekordilise 643,2 miljardi dollari tipu 18. veebruaril ja kahanesid seejärel järsult, enne kui viimastel nädalatel stabiliseerusid.
Jüaan moodustas 2021. aasta lõpus 17,1 protsenti reservide kogusummast, aasta varem oli see 12,8 protsenti, samal ajal kui kulla osakaal langes 21,5 protsendile.
Vastates küsimusele, kas Vene keskpank kavatseb Venemaa varasid blokeerinud riikidele kätte maksta, vastas Nabiullina, et ta «planeerib kindlasti selliseid õiguslikke meetmeid».
«Need peavad olema väga hoolikalt läbi mõeldud, põhjendatud, et saaksime soovitud tulemuse,» ütles ta. «Ja me valmistume selleks.»