Kunagi köeti Eesti gaasiga soojaks isegi toonane Leningrad

V.I. Lenini nimelise Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaadi Põlevkivigaasi Tehas 1955. aastal. Foto: Vladimir Gorbunov/ Eesti Teadeteagentuur/Rahvusarhiiv

Ajal, mil Vene maagaasist tuleb pikaks ajaks (või ka alatiseks) loobuda ning valitsus otsib kiirlahendusi meritsi transporditava veeldatud maagaasi ehk LNG-terminali rajamiseks, on hea teada, et möödunud sajandi keskel köeti Eestis toodetud põlevkivigaasiga Venemaad, eeskätt toonast Leningradi.

Pärast Teist maailmasõda, mil Eestile üsna lähedal asuv varemetes ja külmetav miljonilinn Leningrad (nüüd Peterburi) vajas kiiret kütteabi, andis NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee, mida juhtis loomulikult seltsimees Jossif Stalin, 1945. aastal käsu varustada leningradlasi majapidamisgaasiga.

Selleks ehitati Kohtla-Järvele ja Ahtmesse põlevkivigaasi kombinaadid ning Kohtla-Järve ja Leningradi vahele rajati 203 kilomeetri pikkune gaasitoru. Kuigi gaasijuhe avati pidulikult 1948. aasta sügisel, hakkas see päriselt tööle järgmise aasta alguses.