INTERVJUU ⟩ Tõnu Pekk: inimesed peavadki läbi inflatsiooni pangakontol raha hoides kaotama

Tuleva asutaja Tõnu Pekk. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Eestis võiks olla eesmärk, et inimeste säästumäär oleks 20 protsenti palgast, ütles Tuleva asutaja Tõnu Pekk. Tema sõnul on loomulik, et valitsuse võlakirjades või pangakontol raha hoides peavad inimesed säästud ostujõudu kaotama.

Mis on eduka investeerimise saladus?

Suurenda oma säästumäära ja vali kõrgeima oodatava tootlusega varaklass. Tootluse saamiseks on mõistlikum koguda aktsiatesse kui võlakirjadesse. Aktsiate hindade kõikumist on mõistlik ignoreerida.

Aktsiate tootlus ei ole inflatsioonile alla jäänud, aga võlakirjade tootlus on. Praegu on valitsuse võlakirjade tootlus parimal juhul inflatsiooni eelselt null, kuid inflatsiooni järgselt üsna kindlat negatiivne.

Kas kogu raha peaks hoidma indeksfondis?

Mina ei näe väga suurt mõtet turu prognoosimises, kuid see ei tähenda, et peaks kätest seotuna olema indeksifondides. Indeksifondide pioneer Jack Bogle on öelnud, et 90 protsenti rahast suuna rahulikult indeksifondi ja kümne protsendiga tee oma mänguportfell, mida investeeri nii et veri ninast väljas. Tuleva asutaja, edukas investor Jaak Roosaare kirjutas blogis, et kui sinu ainus investeering on raha teises sambas, siis sa vist tegelikult ei ole investor. Järelikult investeerimine ei paku sulle huvi. Kui sulle pakuks investeerimine huvi, siis tõenäoliselt oleks sul kuhugi kogunenud konto väljaspool pensionifonde. Kui raha on ainult pensionifondis, siis võibolla tasuks keskenduda säästu loomisele, mida saaks investeerida.

Enamus inimesi tahaks omada rohkem kapitali. Selleks esimene valem on säästmise suurendamine. Kui sul pole kapitali kogunenud, siis isegi kui sa teenid sada protsenti tootlust, on see ikka jube pisike summa. Tuleb suurendada säästumäära.

Kas madalad intressid on kõrge inflatsiooni ajal normaalsed?

Ettevõtete aktsiatesse investeeritud raha on pika aja jooksul andnud oluliselt parema tootluse kui valitsuse võlakirjadesse ja pangahoiustele investeeritud raha. Või ka kulda investeeritud raha.

See on ka õiglane. Riskivaba tootlust pole olemas. Miks peaks inimestele andma tootlust selle eest, et nad rasketel momentidel võtavad raha ettevõtete käest ära ja annavad Saksamaa valitsusele. Seetõttu on inflatsioon ja negatiivse intress kui maks moraalselt minu jaoks täiesti õigustatud.

Kui on palju inimesi, kes ei taha anda kapitali tootmisesse ja kapitali on aina rohkem, siis on turulahendus see, et meil on madalad ja negatiivsed intressid ka kõrge inflatsiooni tingimustes. Hea on see, et keegi ei käsi sul Saksamaa valitsuse võlakirja osta. Keegi ei käsi ka pangas raha hoida.

Tallinna börsi alternatiivturul käib hoogne uute ettevõtete aktsiate märkimine. Kas see ohtlik pole?

See on tore, et alustavad ettevõtted saavad kapitali. Investorina tuleb  hoolitseda selle eest, et riskiinvesteeringud moodustaksid vaid väikese osa portfellist. Enamus raha tasub hoida laialt hajutatud riskiga maailma aktsiaindeksis - see on mõistlikumriski-tulu suhe kui ühe väikese börsi aktsiatesse kogu raha suunata.

Kas seda raha pole mõistlikum näiteks kolmandasse sambasse panna?

Iga investeerimisnõustaja soovitab, et kõigepealt kasuta ära oma maksueelisega säästutooted ehk teine ja kolmas sammas. Teises sambas ei saa praegu (veel) maksumäära suurendada, kolmandas sambas tasub oma maksulimiit täis panna. Kui need on ära kasutatud, siis hakka mõtlema mida rahaga peale hakata. Kui mul jääb raha üle, siis ma ostan tuimalt maailmaturu indeksit juurde ja kui on võimalust, siis suurendan oma säästumaksumäära, mis on viiendiku juures palgast. Mul on ka oma mänguportfell. Selle maht on viis portsenti minu finantsvarast.

Mida võib mänguportfellist leida?

Seal on Amazoni aktsiaid, mida oleme aegajalt abikaasaga ostnud püüdes madalamaid kohti, kui saame endale jälle ühe Amazoni aktsia ostmist lubada (Amazoni aktsia maksis 3034 dollarit ehk 2806 eurot). Veel katsetame seal kukkuvate nugade püüdmise strateegiat. Enamus asju kukuvad ostu järel edasi ja mõni põrkab ka tagasi. Mõnikord loeme ja arutame midagi, siis on ju tore sinna ka natukene raha sisse panna. Kui mõni asi läheb täppi, siis tunned ennast uhkena.

Kuidas suhtud kinnisvarasse investeerimisse? On see üldse investeerimine?

Kunagi ostsin sõpradega ühe büroohoone ja müüsime selle ka maha. Maja remontides õnnestus mul naaberkorter ära osta. Raske öelda, kas see on investeering. Täna saan sealt natukene üüriraha, tänu sellele ostule sain maja remondi lõpuni viidud. Oma finantsvarade arvutusse ma seda hetkel ei liida. Võibolla saan kunagi väiksemasse korterisse kolida või tahab seda keegi lastest.

Samal ajal pensionireformiga kasvas järsult investeerimine ja pürgimine finantsvabaduse suunas. Kas see on üllatav?

Kasvas investeerimisest rääkimine ja investeerimine Tallinna börsi ettevõtetesse ja IPOdesse. Kahjuks pole ma näinud, kas Eesti inimeste säästumäär on kasvanud. Ma arvan, et ei ole. Kõige suurem osa inimeste säästust oli teises sambas ja kui sealt veerand inimesi lahkus, siis sellel aastal nemad enam oma kahte protsenti palgast teise sambasse ei pane. Nende inimeste võrra kindlasti säästumäär langes. Natuke on kasvanud kolmanda samba säästumäär, aga see on veel väike. Meie riigi rahanduse eesmärkide seas võiks olla ka elanike säästumäära suurus. Uuringud näitavad, et selleks, et tagada vanaduses hea äraelamine, võiks säästumäär tööaja jooksul olla vähemalt viiendik palgast. Olen üsna kindel, et meie inimeste säästumäär jääb alla kümne protsendi palgast.

Tõnu Pekk asus 2004. aastal tööle EBRDsse Moskvas. Foto: PEETER LANGOVITS, POSTIMEES/SCANPIX

Pildiarhiivis tuli EBRD otsinguga välja vana pilt Hansapangast EBRDsse Moskvasse analüütikuks tööle läinud Tõnu Pekist. Kuidas sinna sattusite?

Töötasin neli aastat EBRDs, algus Moskvas ja siis Londonis. Aasta 2004 oli Moskvas olemiseks huvitav aeg. Läänemaailm toetas siis osaliselt Putinit, kuna Venemaal oli loodud kord. Hakkas arenema keskklass. Lääne firmad said sinna asutada kaubanduskeskusi ja Lääne pangad said hakata väljastama hüpoteeklaene. Tehti reforme. Kui ma Venemaale läksin, siis Maailmapanga statistika järgi oli keskmine Venemaa ettevõte töötajatele kuude kaupa palka võlgu. Sellised probleemid likvideeriti. Mis meetoditega, ei taha teada. Inimesi võeti lennukitelt kinni ja viidi laagritesse. Moskva tänavad said puhtamaks ja päris tore oli seal käia. See tekitas illusiooni ja vaadati kõrvale näiteks meedia sulgemist, aga vaata kus on üüratu turg.