/nginx/o/2009/01/28/124325t1h816b.jpg)
Jõgevamaa Tarbijakaitse Ühingu teatel tunnevad nende poole pöördunud inimesed erilist huvi jäätmekäitlusseaduse rakendumise ning tarbijakaitseseaduse muudatuse vastu, mis keelab ebaausate, agressivsete ja eksitavate kauplemisvõtete kasutamise.
Jõgevamaa elanikele teevad muret prügi ja ebaausad kauplemisvõtted
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäätmekäitluses on olulised kitsaskohtad sorteeritud pakendite ja makulatuuri taaskasutusse andmise võimaluste puudumine, biolagunevate jäätmete liiga kõrged käitluskulud, mis ei motiveeri nende lahuskogumist, ning eterniiti, asbesti sisaldavate jäätmete prügulasse andmise eest küsitav kõrge tasu, kirjutas Vooremaa.
«Valupunkte on teisigi, kuid tarbijakaitsjate tähelepanu väärib seegi, et dokumentaalselt on jäätmevedu omavalitsuste territooriumil küll korraldatud, kuid sisuliselt on tingimused ja kord ebarahuldavad ning puudub vajalik järelevalve eeskirjade täitmise üle. Omavalitsuste tegematajätmiste eest sanktsioone ette nähtud ei ole ja loodetakse, et aja jooksul kõik laabub,» tõdes tarbijakaitseühingu nõustaja Rein Toom.
Tarbijakaitseühingu esimehe Heino Ilvese sõnul on seoses kaupade ja teenuste hindade märgatava tõusuga sagenenud ka pretensioonid kaubandusele ja kaupade kvaliteedile.
«Tihti ei vasta kauba hind müügisaalis kassas küsitud hinnale, seda enamjaolt suurtesse kaubanduskettidesse kuuluvates kauplustes nagu Maxima. Osa müüjaid ei taha tunnistada tingimusi, mis kauba garantiiajal annab tarbijale soodsama seisukoha. Tihti ei olda rahul toote märgistusega, sest mitteloetava teksti tõttu ei ole võimalik saada kauba kohta piisavat ja vajalikku informatsiooni,» loetles Ilves sageli ettetulevaid probleeme.