Müller: keskpangal pole võimalusi energiahindu lühiajaliselt mõjutada (1)
15. aprill 2022, 14:45
Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller toob oma värskes blogipostituses esile, et keskpank ei saa lühiajaliselt mõjutada nafta, gaasi või toidutoormete hinda ning seetõttu välistada teatud perioodil ka taolist väga kiiret hinnatõusu, nagu praegu on näha.
«Keeruline on täpselt numbritesse panna võimalikku mõju, mida Venemaa sõda Ukraina vastu tähendab Euroopa majandusele. Vaja on leida uusi tarnijaid gaasile ja naftale, aga ka mitmele teisele toormele, mida Euroopa ettevõtted on seni Venemaalt ostnud,» kirjutab Müller.
«Juba on lisaks energiakandjatele järsult kallinenud ka metallid ja toidutoormed. Valmis peame olema selleks, et kasvanud ebakindlus suunab tarbijaid ettevaatlikkusele suuremaid kulutusi tehes ning ettevõtjaid uusi investeeringuid planeerides. Selle kõige ulatus on veel ebaselge. Küll on aga üsna selge Venemaa agressiooni mõju hindadele – sõja tõttu on hinnatõus kiirem ja kiire hinnatõus kestab kauem,» lisab Eesti Panga president.
Tema sõnul on keskpankade peamine eesmärk hoida hinnatõus mõõdukas. «Sellest eesmärgist lähtudes seame paika nii intressimäärad pankadele kui kasutame ka teisi rahapoliitika hoobasid. Muutused intressimäärades, mis kehtivad pankadele raha hoiustades või keskpangast laenates, mõjutavad laenuraha hinda ka ettevõtjatele ja majapidamistele. Laenuraha hind ja kättesaadavus on omakorda viis, mille abil saab keskpank oma otsustega suunata majandustegevuse üldist aktiivsust ja lõpuks kaudselt ka sellega seonduvat hinnatõususurvet,» märkis Müller.
Kirjeldatud pikk ahel tähendab Mülleri sõnul, et keskpanga otsuste väljendumine aeglasemas või kiiremas hinnatõusus võtab omajagu aega. «Mõistagi ei saa keskpank lühiajaliselt mõjutada nafta, gaasi või toidutoormete hinda ning seetõttu välistada teatud perioodil taolist väga kiiret hinnatõusu, nagu me näeme seda praegu,» kinnitas Müller.
Siiski on Mülleri sõnul praeguses olukorras keskpangal tähtis roll hinnasurve alandamises. «Küll on aga tähtis, et keskpank reageeriks adekvaatselt olukorras, kus hinnasurve on muutumas püsivamaks. Just see on olukord, kus me praegu oleme. Keskpanga reaktsioon ei saa olla liiga aeglane ega ka rabistavalt äkiline, kuna see tooks kaasa probleeme finantssektoris ja laenuraha liiga järsu kallinemise laenuvõtjatele,» sõnas ta.
Oodata on EKP poliitika «normaliseerumist»
Euroala keskmisena ulatub tarbijahindade tõus märtsikuu andmetel 7,5 protsendini. See on kaugel Euroopa Keskpanga eesmärgist, mis on kaheprotsendiline hinnatõus keskpika aja jooksul. Eesti on enam kui 15-protsendilise hinnatõusuga seejuures veel märksa keerulisemas seisus.
«Võime olla üsna kindlad, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal hinnakasvu hoog raugeb, kuid enam ei ole küsimus selles, et euroala majandus vajaks keskpanga täiendavat tuge. Seetõttu on euroala keskpangad juba lõpetanud täiendavad võlakirjaostud, mis me majanduse toetamiseks käivitasime koroonakriisi puhkedes 2020. aasta kevadel,» kirjutas Müller.
«Neljapäeval panime Euroopa Keskpanga nõukogus senisest selgemini paika, et ka kõik ülejäänud täiendavad võlakirjaostud lõppevad kolmanda kvartali jooksul. Viimaste hinnatõuse puudutavate uudiste valguses ma ei imestaks, kui «kolmanda kvartali jooksul» tähendaks juba juulikuud. Sellega tekib võimalus astuda kiire hinnatõusu puhul järgmine loogiline samm, milleks on keskpanga intressimäärade tõstmine. Keskpanga intressimäärad on n.ö lühiajalised intressimäärad, aga võlakirjaostud ehk rahvakeeli «rahatrükk» mõjutavad eelkõige pikaajalisi intressimäärasid. Nii et keskpanga vaatest ei ole mõtet tõsta lühiajalisi intressimäärasid, kui me samal ajal ikkagi surume võlakirjaostudega pikemaajalisi intressimäärasid allapoole,» märkis Müller.
Finantsturgudel on Mülleri sõnul ootused keskpanga poliitika niiöelda normaliseerumiseks juba arvesse võetud. «See tähendab, et viimastel kuudel on tõusujoones liikunud EURIBORi intressimäärad, millega on vahetult seotud nii eluaseme- kui ka ärilaenude intressimäärad. See samm pole kindlasti populaarne, kuid oleme Euroopa Keskpanga nõukogus kindlasti valmis tegema vajalikke otsuseid selleks, et euro ostujõudu pikas plaanis säilitada,» ütles Müller.
Võtmetähtsusega on valitsuse rahanduspoliitika tark suunamine
Tema sõnul on euroala keskpankade ühine eesmärk suunata euroala keskmist hinnatõusu. Kuna Eestis on hinnatõus euroala keskmisest mitme kraadi võrra kuumem, on kohaliku kiirema hinnatõusu ohjeldamiseks tähtis ka valitsuse rahanduspoliitika tark suunamine.
«Mõistagi on riigil vaja toetada rahaliselt kõige haavatavamas seisus inimesi, kelle toimetulekut mõjutab kõige vahetumalt just kütte- ja toidukulude kallinemine. Küll aga tasub poliitikakujundajatel olla ettevaatlik plaanidega, mille eesmärgiks on hüvitada hinnatõusu mõju väga suurele osale ühiskonnast. Kui toetuseid jagada liiga laialdaselt, annaks selle riiklikult pakutava «täiendava raha» arvelt meie kõigi tarbimise suurendamine täiendavat hoogu niigi väga kiirele hinnatõusule,» tõi Müller välja.
«Seega on oht, et inimestele parimate kavatsustega appi tõtates muudame olukorra hoopis hullemaks. Meil ühiskonnana ei ole teist mõistlikku alternatiivi, kui praegune kiire «Putini hinnatõus» üle elada ja samas toetada kõige raskemas seisus inimesi. Kiire hinnatõusu mõju Eestis aitab leevendada siiski päris kiire keskmine palgatõus võrreldes enamike teiste Euroopa riikidega. Pärast Venemaa agressioonile järgnevat paratamatut majanduse kohanemist on aga põhjust arvata, et naaseme tavapärasesse olukorda, kus Eesti inimeste ostujõud aasta-aastalt paraneb,» kirjutas Müller oma blogipostituses.