Moody's: Venemaa võib olla maksejõuetu

Moskva rahvusvaheline ärikeskus, mida tuntakse Moskva-City nime all. Foto: Maxim Shemetov

Moody's ütles, et Venemaa võib sattuda maksejõuetusse seoses Ukraina sõja tõttu kehtestatud Lääne sanktsioonidega, kuna ta püüdis oma dollarivõlakirju maksta rublades, mis on Moskva esimene suurem maksejõuetus välisvõlakirjade puhul alates 1917. aasta bolševike revolutsioonile järgnenud aastatest.

Venemaa tegi 4. aprillil kahe riigivõlakirja, mille tähtajad on 2022. ja 2042. aastal, makseid rublades, mitte dollarites, mida ta pidi väärtpaberite tingimuste kohaselt maksma, vahendab Reuters.

Venemaa «võib seega Moody'se määratluse kohaselt lugeda maksejõuetuks, kui seda ei ole parandatud 4. maiks, mis on ajapikendusperioodi lõpp,» ütles Moody's neljapäeval tehtud avalduses. «Võlakirjade lepingud ei näe ette tagasimaksmist muus valuutas kui dollarites.»

Moody's ütles, et kuigi mõned pärast 2018. aastat emiteeritud Venemaa eurovõlakirjad võimaldavad teatud tingimustel makseid rublades, enne 2018. aastat emiteeritud võlakirjad, nagu need, mille tähtaeg on 2022. ja 2042. aastal, seda ei võimalda.

«Moody's on seisukohal, et investorid ei saanud maksetähtajal välisvaluutas lepingulist lubadust,» ütles Moody's.

Venemaa on korduvalt öelnud, et tahab oma võlga teenindada, kuid väidab, et Lääs on takistanud teda maksmast, kehtestades halvavad sanktsioonid pärast seda, kui president Vladimir Putin andis 24. veebruaril korralduse erakorraliseks sõjaliseks operatsiooniks Ukrainas.

Venemaa jättis 1998. aastal maksmata 40 miljardi dollari suuruse kodumaise võla ja devalveeris rubla president Boriss Jeltsini ajal, sest ta oli pärast Aasia võlakriisi ja nafta hinna langust sisuliselt pankrotis, mis raputas usaldust tema lühiajalise rublavõlgnevuse vastu.

Seekord on Venemaal raha olemas, kuid ta ei saa maksta, sest reservid, mis on maailma suuruselt neljandad, ja mida Putin käskis just sellise kriisi puhuks luua, on Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu, Suurbritannia ja Kanada poolt külmutatud.

See võib olla Venemaa esimene suur võlakohustuste täitmata jätmine enam kui sajandi jooksul. Isegi kui Nõukogude Liit lagunes, võttis Venemaa oma välisvõla üle.

1918. aastal tühistasid bolševike revolutsionäärid Vladimir Lenini juhtimisel tsaarivõla, mis šokeeris ülemaailmseid võlaturge, sest Venemaal oli siis üks maailma suurimaid välisvõlakoormusi.

Kuna võlakirjad ei olnud midagi väärt, kasutasid mõned tsaarivõlakirjade omanikud neid tapeetidena. Pärast Teist maailmasõda lõpetas Nõukogude Liit Jossif Stalini juhtimisel laenude teenindamise Ameerika Ühendriikidele ja Rootsile.