Ekspert: LNG «valge laev» ei tähenda odavat gaasi

OÜ Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Täna Isamaa kutsel riigikogule esinenud energeetikaekspert Marko Allikson tõdes, et kuigi LNG terminal võib lahendada varustuse probleemi, ei ole sellest abi hindade alla toomiseks. 

OÜ Baltic Energy Partners juhatuse liige Allikson tõdes, et Vene gaasist loobumine on suur väljakutse ja on selge, et Euroopa Liit sel aastal gaasisõltuvusest ei vabane. 

«Saksamaa, Austria, Slovakkia - neil pole alternatiive eriti. Üle poole Saksa gaasist tuleb Venemaalt, torugaas ja LNG kokku,» rääkis ta. Samuti takistab gaasi läänepoolsetest riikidest toomist fakt, et säärasteks voogudeks pole taristut - torud on lihtsalt liiga väikesed. 

Hinda alla ei too 

Alliksoni sõnul päästaks LNG projekti Paldiskis teostamine küll järgmise talve Eesti gaasivarustuse, ilma milleta peaks tarbimist piirama, kuid probleeme on siin hulgi. Väljahõigatud kuupäev 1. november ei tähenda tema sõnul tingimata, et samal päeval ka gaas siia jõuaks. «Turuosalised peavad ühel hetkel teada saama, millal saab hakata LNG laevu tellima, millised on tariifid,» märkis ta. 

Samuti ei päästaks nn «valge laev» hinnašokist, mis tekiks Vene tarnete katkemisel, kuna sisuliselt peab Eesti siis üle pakkuma gaasisoovijad Aasiast ja teistest piirkondadest. «Tahaks loota, et pikaks ajaks hind kõrgemale ei jää, aga pigem on see sajast eurost kõrgemal. Sada pole odav hind, eelmisel aastal samal ajal oli hind 20 eurot,» märkis ta. 

Allikson juhtis tähelepanu faktile, et suvel on gaas kallim. «Ükski energiakaupleja vabatahtlikult ei osta suvel kallimat gaasi, et seda talvel odavamalt müüa. Tuleb leida viis, mis motiveeriks maagaasi ostma,» sõnas ta. 

Alliksoni sõnul pole seni riigipoolsete toetuste tõttu tarbijad pidanud ka reaalselt gaasitarbimist vähendama ning seetõttu on raske prognoosida reaktsiooni siis, kui säärane vajadus peaks tekkima. 

Kvoodisüsteemi niipea ei muudeta

Riik on Alliksoni sõnul väga hea kriiside lahendamisel, kuna turud muutuvad emotsionaalseks ja hinnad lähevad lakke. Samas pakuvad turupõhised mehhanismid pikaajalise lahenduse. LNG puhul nägi ta ohtu aga turu koondumises suurtegijate kätte. «Peab olema 100 miljonit, et laevatäis LNG-d osta, kõigil pole seda raha taskus,» märkis ta. 

Alliksoni sõnul võib keeruline aeg aidata teatud projekte kiiremini realiseerida. «Näiteks Estlink 3, mis annaks suurema hinnakindluse, sest Soome hinnad on madalamad. Tuule- ja päikeseenergia eelkõige suurte mahtude kiirendamine,» tõi ta näiteid. 

Alliksoni sõnul pole põhjust loota, et praegune süsiniku kvoodikaubandus ELis kiirelt ümber vaadataks. «Turg ootab, et äkki tuleb kvoodi osas parem mehhanism, praegune pole hoolimata hinna olulisest tõusust reageerinud. Aga seda ei saa teha «raks», see vajab väga head läbimõtlemist.» Tema sõnul on paraku ELis riike, kes arvavad, et süsteemi pole üldse vaja muuta, säärased otsused nõuavad aga liikmesriikide konsensust.

Põlevkivist elektri tootmise võimekust tuleb Alliksoni sõnul hoida seni, kuni on loodud alternatiivid. «Hetkel alternatiive pole,» tõdes ta.