Lisaeelarve vastuvõtmine ootab LNG-terminali otsuste taga
14. aprill 2022, 13:18
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul jõuab valitsus lisaeelarve osas kokkuleppele ilmselt juba enne aprilli viimast nädalat. Enne on vaja veel aga teha LNG-terminali puudutavad lõplikud otsused.
Pisut üle 700 miljoni euro küündiva lisaeelarve kokkulepe viibib peamiselt energeetikaküsimuste, eelkõige veeldatud maagaasi (LNG) võimekuse loomiseks vajalike ettevalmistustööde tõttu.
Eelarvest on LNG-terminali ja üheteravatise gaasivaru soetamiseks eraldatud kokku ligikaudu 200 miljonit eurot. Ministri sõnul on LNG taasgaasistamise võimekusega laev tõenäoliselt kavas rentida ja sellega hakkab Eestis tegelema Elering läbi Soome ja Läti süsteemihalduritega loodava ühisettevõtte, kuid selle tehnilise ja sisulise ettevalmistusega veel tegeletakse.
Samuti eraldatakse lisaeelarvega raha tuumajaama rajamise võimaluste uuringute kiirendamiseks. Kui algselt anti töörühmale ülesanne esitada uuringute lõpparuanne 2024. aasta teiseks pooleks, siis lisaeelarve toel on kavas see tähtaeg tuua pool aastat varasemaks.
Tuumajaama otsus tuleb juba järgmisel aastal
«Selle aasta lõpuks peab olema valmis analüüs, mille alusel järgmiseks aastaks valitsus saaks teha kaalutletud otsuse tuumajaama rajamiseks Eestis. Kui on otsus, et Eestisse tuleb energiajulgeoleku tagamiseks uue põlvkonna tuumajaam, siis ekspertide hinnang praegu on, et see võiks valmis olla 2035. aastaks,» ütles minister.
Elanikkonna kaitseks on lisaeelarves 30 miljonit eurot, sellest 4,5 miljonit eurot ohuteatesüsteemide ja sireenide paigaldamiseks, 3,4 miljonit eurot evakuatsioonivarude täiendamiseks, 7,3 miljonit eurot varingupääste võimekuse täiendamiseks ja 11 miljonit eurot idapiiiri kontrolli tõhustamiseks.
Varem on minister öelnud, et turvalisuse tõstmiseks ja sõjalisse kaitsesse plaanitakse lisaeelarvest anda 200–250 miljonit eurot. Aastaks 2024 ulatuvad kaitsekulutused praeguse prognoosi kohaselt 2,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist, märkis Pentus-Rosimannus.
Lisaks eraldatakse raha elanike toimetulekutoetuseks, muu hulgas tõstetakse toimetulekutoetuse piiri 150 eurolt 200 euroni ning edaspidi võetakse selle toetuse arvestamsel eluasemekuludena arvesse ka laenumakseid.
Sügiseseks kütteperioodiks on planeeritud ka täiendav, ühekordne toimetulekutoetus lastega peredele ja pensionäridele.