Populaarsus kasvab: kaugtööd teeb juba üle veerandi Eesti töötajatest

Kodukontoris töö tegemine. Foto: Marko Saarm / Sakala / Scanpix

Statistikaameti teatel on kaugtöötamine viimastel aastatel oluliselt populaarsust kogunud ning seda teeb nüüdseks juba üle veerandi Eesti töötajatest. Kaugtöö tegi popiks koroonaviiruse pandeemia. 

Kui kümme aastat tagasi kasutas Eestis kaugtöövõimalust kõigest 7,3 protsenti hõivatutest, siis möödunud aastal juba 28 protsenti ehk 181 600 inimest, teatas statistikaameti pressiesindaja neljapäeval. Kaugtööd tegevaid naisi oli mullu 98 200 ja mehi 83 400.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Katriin Põlluääre sõnul lisandus aastaga enam kui 26 000 kaugtöötajat. Arvuline tipp saabus möödunud aasta esimeses kvartalis, mil distantsilt töötamise võimalust kasutas lausa 194 500 eestimaalast.

«Oma rolli mängis koroonaviiruse laialdane levik, mis muutis inimesed ettevaatlikuks ja suunas paljud kodukontorisse. Koroona-aastad on näidanud, et paljudel juhtudel saab töö edukalt tehtud ükskõik millisest Eesti otsast või ka välismaalt. Sellest on saanud teatud mõttes uus normaalsus,» ütles Põlluäär.

Kõige rohkem kaugtöötajaid on Harjumaal

Kõige suurem oli kaugtööd tegevate hõivatute osatähtsus Harjumaal – 35 protsenti, kaugtööd tegi ka iga kolmas Tartumaal elav hõivatu. «Kõige vähem oli kaugtöö tegemine levinud Ida-Viru ja Võru maakonna inimeste seas, kus seda võimalust kasutas 11–13 protsenti hõivatutest,» lisas Põlluäär.

Kagu-Eesti kaugtöökeskuste võrgustiku Kupland projektijuhi Lisanna Elmi hinnangul on kaugtöö tulnud, et jääda. «Ehkki kagueestlased pole veel kõige aktiivsemad kaugtöötajad, siis eemalt töötamise sihtkohana on Kagu-Eesti väga hinnatud. Usun, et meil on võimalus maailmale näidata, kuidas kaugtöö ei pea jääma kellelegi kaugeks, vaid saab moel või teisel olla paindliku ja õnneliku elu osa,» rääkis Elm.

Kõige suurem oli kaugtöö tegijate osatähtsus info ja side (78,3 protsenti), finants- ja kindlustustegevuse (76,4 protsenti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (58,8 protsenti) tegevusaladel. Kõige väiksem aga majutuse ja toitlustuse (7,1 protsenti), tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (8,8 protsenti) ning töötleva tööstuse (14,4 protsenti) valdkondades.

Kaugtöö tegijad olid enamuses kõrgharidusega ja seda võimalust said endale lubada kõige enam tippspetsialistid (85 500 inimest), keskastme spetsialistid (41 400 inimest) ja juhid (30 100 inimest). Kõige vähem tegid kaugtööd põllumajanduse ja teiste valdkondade oskustöölised (1200 inimest), operaatorid (1300 inimest) ning lihttöölised (1700 inimest).