/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/04/14/14484094t1h1270.jpg)
Eesti firmamüüjad esitasid kohtusse hagi seoses Postimehes 2021. aastal ilmunud artikliga, mis rääkis krüptorahadega kaasnevatest riskidest ja pettusest. Kohus jättis hagi rahuldamata.
Postimees võitis kohtus firmamüüjaid
Artiklis kirjeldati murekohti seoses krüptoturuga ning kirjeldati prantslaste petuskeemi. Muu hulgas mainiti ka tõele vastavat asjaolu, et Prantsusmaal pettuse toime pannud isikud ostsid endale Eesti firmamüüjalt äriühingu.
Prantslastele äriühingu müünud isikud ei olnud Postimehe artikliga rahul ja pöördusid kohtusse, leides, et nende mainimine artiklis on lubamatu.
Kohus hagejatega ei nõustunud ja jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et Postimees on olnud hoolas ning lugejatele ei jää muljet, nagu oleks pettuse taga ka hagejad. Artiklis on välja toodud tõele vastav seos firmamüüjate ja prantslaste vahel ja seejuures rõhutatud, et firmade müük ei ole kuidagi ebaseaduslik tegevus.
Kohus jättis rahuldamata hagejate andmete kustutamise nõude, varalise kui ka mittevaralise kahju nõude ja kõik kohtukulud hagejate kanda.
Kohtuotsus on praeguseks ka jõustunud.
Postimeest esindanud vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk advokaadibüroost Triniti märkisid, et otsus on ajakirjanduse jaoks oluline, sest see kinnitas «mõistliku lugeja põhimõtet». See põhimõte tähendab, et avaldatud sisu tuleb lugeda nii, nagu keskmine mõistlik lugeja sellest aru saab. Hagejate enda emotsioonid tuleb kohtus jätta kõrvale ja see, kuidas hageja subjektiivselt artiklit loeb, ei ole relevantne.