/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/27/13122020t1h740d.jpg)
Eesti Panga värske tööturu ülevaate kohaselt vähenes tööealiste Eesti elanike valmidus ja soov tööturul osaleda mullu juba kolmandat aastat järjest.
Eesti Pank: inimeste soov tööturul osaleda mullu kahanes
«Eesti keskmine tööturul osalemise määr möödunud aastal oli veidi üle 71 protsendi, sellest väiksem oli valmidus viimati 2016. aastal. Samas Euroopa Liidu riikide võrdluses on määr endiselt kõrge, jäädes alla vaid Hollandile ja Rootsile,» ütles Eesti Panga ökonomist Katri Urke tööturu ülevaate tutvustusel.
Võrreldes koroonakriisi eelse ajaga on enim vähenenud vanaduspensioni eas inimeste soov tööturul osaleda. Samuti vähenes märkimisväärselt 15–24-aastaste noorte tööturul osalemine.
Hõivatute osakaal tööealiste ehk 15–74-aastaste Eesti elanike hulgas oli 2021. neljandas kvartalis veel madalam kui 2019. aasta lõpus. Vaatamata sellele, et hõive ei ole taastunud täielikult kriisieelsele tasemele, on ka Eesti hõivemäär Urke sõnul endiselt Euroopa Liidu võrdluses üks kõrgemaid.
2021. aastal taastus eelkõige erasektori hõive, kuna just erasektori ettevõtted olid need, mis said kriisist enim kannatada. Eraettevõtete palgatöötajate arvu kasv küündis maksu- ja tolliameti andmetel neljandas kvartalis 4 protsendini.
«Ligi kaks aastat väldanud koroonapandeemia ja sellega kaasnenud piirangud on tööhõive struktuuri Eestis üsna märgatavalt muutnud. Suurenenud on vajadus teenuste järele, mida pakub valdavalt avalik sektor – näiteks tervisehoid, sotsiaalhoolekanne ja haridus. See omakorda tähendab seda, et hõivatute arv nendes valdkondades on suurenenud,» märkis Urke.
Teisalt tõi ta välja majutus- ja toitlustusvaldkonna, kus hõive kahanes piirangute tõttu ligi kolmandiku võrra. «Majutus ja toitlustus ei ole koroonapiirangutest veel toibunud, seal töötab kriisieelse ajaga võrreldes umbes viiendiku ehk 6000 töötaja võrra vähem inimesi,» nentis ökonomist, kelle sõnul selgitab hõive mittetäielikku taastumist eelkõige välisturistide vähesus.
«Samas on ka mitmeid selliseid erasektori teenuste valdkonda kuuluvaid kõrge keskmise palgaga tegevusalasid, nagu info ja side; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning finants- ja kindlustustegevus, kus hõivatute arv ületab tublisti kahe aasta tagust taset,» lisas Urke.