Veebruaris oli valitsussektori eelarve 142 miljoniga puudujäägis
12. aprill 2022, 18:35
Rahandusministeeriumi esialgsetel andmetel oli veebruari eelarvepuudujääk 142 miljonit eurot, mis on 0,4 protsenti aastasest sisemajanduse koguproduktist.
Valitsussektoris oli eelarvepuudujääk ainult keskvalitsuses, sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on aasta kahel esimesel kuul olnud ülejäägis. Kõigis alamsektorites oli oluliselt parem seis, kui aasta varem veebruari lõpus, teatas rahandusministeerium.
«Üheks peamiseks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust,» märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.
«Keskvalitsuse eelarvepositsioon oli veebruari lõpus esialgsetel andmetel 207 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 61 miljoni võrra parem seis kui aasta varem,» ütles Kütt. Kulude kasv oli veebruaris tema sõnul ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem.
Kütt toob välja, et kõige kiiremini on kahe kuuga kasvanud tulumaksu laekumine, mis kasvas aasta varasemaga võrreldes ligi 21 protsenti. Ka käibemaksu laekus jõudsalt, kahe kuuga 16 protsenti enam kui aasta varem. Selle peamiseks põhjuseks on tema sõnul viimase poole aasta erakordselt kiire hinnatõus. Kiirelt kasvasid ka mittemaksulised tulud.
«Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, positsioon oli veebruari lõpu seisuga positiivne, 43,5 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 15 miljoni euro võrra 44 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus,» selgitas Kütt.
«Töötukassa eelarvepuudujääk oli veebruaris 500 000 eurot, mis on 30 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Veebruaris oli registreeritud töötus 6,9 protsenti, mis on suurem kui 2019. ja 2020. aasta alguses, mil see oli 5-5,5 protsenti. See suurendab hüvitiste ja teenuste kulusid,» lisas analüütik.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli veebruari lõpus 21 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 16 miljoni euro võrra parem tulemus. Küti sõnul on selle peamiseks põhjuseks hea tulumaksulaekumine, ligi 12 protsenti võrreldes aasta varasemaga.